Viimaste riikide videod saavad ehk ka kunagi valmis, aga kokkuvõte reisist sai selline.
“Keskeakruiis”
Mida ongi oodata inimestest, kes mööda Aasiat ringi lendavad, süsinikujälg jutina järel?
13 ja reede ehk mis kõik juhtumata jäi
Kui reis algab 13. ja reedel, võib juhtuda igasugu asju.
Mille me ära unustasime?
Pikaks ajaks äraminek on paras mõtteharjutus ja logistikaülesanne. Mis tuleb enne korda ajada? Millele peab ette mõtlema ja mille me, pagana päralt, ära unustasime?
Keskeakriisi ei saa raisku lasta!
Istud oma vanamehega diivanil ja kujutled helget pensionipõlve, mis terendab juba vähem kui 20 aasta kaugusel, kui äkki tabad end mõttelt: mis pensionipõlv? Aga kuhu on jäänud meie keskeakriis?
Kivi kotti!
Minu reisi lõppemiseni ehk koju jõudmiseni on jäänud seda sissekannet alustades vähem kui kümme tundi. Püüan end kokku võtta ja suruda maha soovi selle aja jooksul siia meetripikkune heietus kribada. Kuidagi peaks aga otsad kokku tõmbama.
Ellujäämismäng
Lõpuks ometi olen tõelises džunglis. See on liigirohke, sunnib võitlema ellujäämise eest ja pistab nõrgemad lihtsalt nahka.
Malaisiast nii ja naa
Täna liigun tagasi mandrile. Eeldades, et lennukiga midagi liiga põnevat ei juhtu, on aeg kitsarinnalisteks tähelepanekuteks ja arulagedateks üldistusteks.
Altminek eneseületusega
Penangis viibimisele panen täna punkti visiidiga maailma kõige väiksemasse rahvusparki. Džungel on aga džungel ja sellesse ihuüksi sukeldumine nõuab minult kahtlemata kolossaalset eneseületust.
Pipi Pikksuka radadel
Päeva kõige ilusam aeg on päiksetõus ja -loojang, oled sa siis troopikas või mitte. Kahju vaid, et need hetked siin nii üürikesed on. Keskpäeval keeratakse täisvõimsusele nii radikad kui ka valgustus ning põhjamaalane higistab nagu tuppa toodud lumememm.