Oleme kliimapagulased – siin mägedes on varasemaga võrreldes suisa jahe, nii 25 kuni 27 kraadi. Loodetavasti ei jää me kopsupõletikku.
Peatume Lonely Planeti soovitatud öömajas nimega Green View Homestay. Osa meie ruupiaid sai juba eile õhtul endale nutikama omaniku. Hommikul võtame viisakalt vastu hotellipidaja lahke pakkumise neid talle veel ära anda. Vastu saame võimaluse tema palgal oleva rikšajuhiga ümbruskonnas ringi logistada.
See tegelikult väga tore poiss sõidutab meid hakatuseks kohalikku teeistandusse ja sealsesse teevabrikusse. Vabrikus pildistada ei lubata, aga mõnele meie hulgast mõjub keelamine nagu üleskutse.
Käime ära ka vürtsifarmis. See osutub botaanikahuvilise mehe koduaiaks, kus muu hulgas kasvab nii terav tšilli, et üks varasem ignorandist turist vajas pärast selle mekkimist (mille eest küll hoiatati) arstiabi. Olen üsna imestunud, et minu kaks kangelast end kapsaitsiinikatse vabatahtlikeks ei paku.
Pärast botaanilisi vaatamisväärsusi tutvustatakse meile rehabiliteeritud elevantide hügieeniprotseduure. No vähemalt ei kasuta nad Fairyt.
Lõpuks pannakse meie sanitaarne julgus proovile klaasikese masala teega ühes eriti imposantses kohvikus, mida nimetatakse miskipärast hotelliks. Võib-olla oleks saanud kohvikulaua alla puhkama heita, kui oleks tukastus peale tulnud?
Kuidagi kahtlaselt kenasti sujunud päevale paneme punkti hotelli katusel. Võtame kuud, mis muud.
