Pärast kolme tüünet päeva palmide all laine loksumist kuulates tunneme vastupandamatut tõmmet liiklusmüra, heitgaaside ja rahvamassi poole. Pakime seljakotid ja istume rongile.
Rong toob meid tagasi Ernakulamisse, kust logistame rikšaga uuesti Kochisse. Sätime ennast seekord öömajale otse südalinna. Hotelli vastuvõtulauas istub muhe noormees, kes imestab: oi, jälle eestlased. Pajatame elust Euroopas ja mees nendib muu hulgas kaasatundvalt, kuidas karmid elutingimused on põhjamaalaste jaoks hügieeni hoidmise nii raskeks teinud. Meie kulmukergituse peale selgitab ta, et no see jäle paberi kasutamine WCs. Vesi, millega end puhtaks pesta, jäätuks ju ära.
Teeme linna peal tuuri ja külastame ka üht Lonely Planetis soovitatud restorani. Ahto satub teel India stiilis hügieenilisse tualetti restorani köögist mööda käima ja keelitab mind oma pilku sinnapoole mitte heitma. Pole seal aga erilist miskit – troopilises kliimas on täiesti OK toidujäätmed köögipõrandale visata. Rotid pistavad need nahka ja varsti on kõik jälle puhas.