Lennukipiletid Riiast Mumbaisse ja tagasi Colombost Tallinna (vana hea Turkish) ostsin ära rohkem kui aasta tagasi. Võite ise ette kujutada, kui huvitav elukaaslane ma kõik see aeg olin. Vahel ei jõudnud härra koju tulles jalanõusidki ära võtta, kui ma juba India teemal patrasin. Mis ma sain parata, reisi ettevalmistamine on minu jaoks pea sama põnev nagu reis ise ja tuleb lihtsalt tänulik olla, et Ahto suutis oma immuunreaktsiooni tagasi hoida ja nüüdseks üle kere täpiline ei ole.
Küllap olen jõudnud selle aasta jooksul meie teekonna totaalselt üle planeerida, aga mind ennast see väga murelikuks ei tee – Indias ei lähe teatavasti kunagi asjad nii nagu kavandatud. Ahto (ilmselt ka Kaido) jaoks olin ma siiski juba eelmisel India-reisil mapiga friik, kes ajas näpuga reisiplaanist järge ja sundis kas või keset ööd voodist välja kargama, et järgmist aktiviteeti ette võtta.
Sellegipoolest soovitan vähemalt India puhul veidi planeerida, eriti kui tuleb läbida suuri vahemaid. Selle asemel et päevasel ajal 12 tundi bussis loksuda, on ju palju toredam näiteks mööda külatänavat jõlkuda, lapsi, kitsi ja muid pudulojuseid pildistada või pühade vedelikega tšakraid niisutada.
Kuna ööbuss pole suurte vahemaade läbimiseks samuti suurem asi võimalus (eks katsu magada, kui bussijuht peab end vormelitalendiks), jääb valikusse lennuk või öine rong. Rongile hakatakse pileteid müüma kaks kuud enne väljumist. Paremad kohad paremates vaguniklassides müüakse välja üsna kiiresti, nii umbes seitsme minutiga. Järelikult on planeerimine möödapääsmatu. Selliste argumentide najal valmisidki kaardil näha olevad krõnksud. Kas pole ilusad?