Külas kalurikülas

Päev algab ja lõpeb siin Indias 3,5 tundi varem kui kodus.  Teeme siis kokkuvõtte. Minul on õhtuks parema käe keskmine sõrm pisut valus. Ei, ma pole pidanud end sellega mumbaikaritele päev otsa arusaadavaks tegema. See on hoopis fotoka käe otsas hoidmisest. Üsna üllatav, kuidas kaamera käes ringi kõndimine (koos eksootilise välimusega mõistagi) kohalike seas nii palju elevust tekitab.

Oleme vahetanud lugematul hulgal naeratusi, olnud olukorras, kus prügiveoauto meid nähes peatub ja sealt kargab välja kamp mehi, et me neid pildistaks (esimene mõte oli küll, et nüüd topitakse mind röövimiseks autosse ja vägistatakse), rääkimata lastest, kes meil järel kõndisid, end pildistada palusid ja siis kogu oma ingliskeelse sõnavara käiku lasid: “thank you”, “I love you”.  Kõige ägedam linnaosa, kus me täna käisime, oli tegelikult kaluriküla: omaette kogukond, keda kutsutakse Koli kaluriteks ja peetakse Mumbai vanimateks asukateks. Kala jääb lahes saastatuse ja uue meresilla valmimise tõttu järjest vähemaks, seega ei oota seda kogukonda just kõige roosilisemad väljavaated. Küla ise on aga oma kitsaste labürinttänavate,  tillukeste majade ja sõbralike elanikega tõeline vaatamisväärsus.

image

20140104-IMG_9406

20140104-IMG_9391

20140104-IMG_9371

20140104-IMG_9419

Söögielamuse saime täna populaarsest parsi kohvikust Britannia, mille ukse taga oli elav järjekord. Parsi ehk vanairaani usundi zoroastrismi kandjatest pärslaste toidukohti pidi Mumbais olema üsna vähe järele jäänud. Britannia kohviku asutas 92 aastat tagasi selle praeguse omaniku isa poja sünniaastal. No ja kujutage pilti, seesama 92aastane omanik (pildil) tuli täna lauda end tutvustama, meid tervitama, head uut aastat soovima, tellimust võtma ja pärast ka uurima, kas jäime rahule. Jäime küll, riisi-pulao hapukate marjade ja lambalihaga oli oi kui nämmmmm.

image

PS. Kõik blogi kirjutamise ajal üles riputatud fotod on tehtud telefoni või tahvelarvutiga, seega andestage meile nii kvaliteet kui ka juhuslikud kadreeringud.  Kes tahab ilusamaid pilte näha, peab meile külla tulema! Hiljem on siiski plaanis siia ka kaameraga tehtud pilte lisada.

4 thoughts to “Külas kalurikülas”

    1. Kui me peaksime tõepoolest ka tagasisõidupiletit kasutama, siis on parem tulla Vabriku tänavale. Kaamera ekraanilt on neid niru vaadata.

  1. Eks me anname jooksvalt teada! India on, nagu sa isegi hästi tead, väga külalislahke maa, nii et siia võib meile igale poole külla tulla.

Leave a Reply

Your email address will not be published.

This site is protected by reCAPTCHA and the Google Privacy Policy and Terms of Service apply.