Kuidas me kuulsaks saime

Kõigepealt tahame tänada meie eilset postitust ajalise ressursiga toetanud lennufirmat Spicejet, tänu kellele meil tekkis lennujaamas neli lisatundi sisustamata aega. Lõpuks jõudsime siiski pooleteise tunni propellerlennu abil Karnataka osariigis asuvasse linna Hublisse. Juba mõni tund hiljem istusime ülerahvastatud rongi üldvagunis ja nautisime kasvavat kuulsust.

image

Meid ümbritses umbes kümme noormeest ja ka mõni vanem meesterahvas oma perega, kelle küsimuste turmtule all veetsime terve tunnikese. Nüüd teavad nemad ja ilmselt ka ülejäänud vagunitäis rahvast, kus asub Eesti, mis on meie presidendi nimi, millist raha me kasutame ja milline on meie täpne reisimarsruut. Kogu see info liikus nagu telefonimängus suust suhu ka nendeni, kellel ei olnud õnne meie vahetus läheduses viibida. Loomulikult kaasnes ka põhjalik fotosessioon.

Kahtlustame, et meie kuulsus käis meist ees, sest kui rong Hospeti jaama sisenedes aeglustas, lippas meie vagunile meeletu spurdiga järele paljaste jalgadega mees ja hüppas vaguniuksest sisse, et rongi peatudes meile esimesena tuk-tuki pakkumine teha. No see oli juba nii naljakas, et me andsimegi talle võimaluse. Hilisele kellaajale vaatamata lasime end kottpimedas 14 km kaugusel asuvasse Hampisse loksutada.

Siin selgus, et öömaja, mida soovisime, oli täis ja ka teistes tundus juba uneaeg käes olevat. Võtsime vastu, mis saada oli, ja elasime ühe öö üsna autentsetes tingimustes Shiva nime kandvas “võõrastemajas”. Ahto oli siin vaimustunud ratsionaalse insenerimõtte avaldumisest hügieeniploki planeerimisel: glasuuritud auk põrandas ühendas nii kraanikausi kui ka WC-poti funktsiooni, kõrval asuvad ämber ja kopsik võimaldasid aga nii suurt kui ka väikest loputust. Mina hindasin minimalistlikku sisekujundust voodi ja plastmasstooliga, millele lisas glamuuri tervelt kaks peeglit. Meile võimaldatud uni oli muide väga hea.

image

image

6 thoughts to “Kuidas me kuulsaks saime”

  1. Eks peab õnne olema. Mumbais oli meil näiteks prussakapere ka, aga nad hoidsid viisakalt kraanikausi lähedusse. Ma ei imestaks, kui need olid pühad prussakad.

Leave a Reply to inge Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site is protected by reCAPTCHA and the Google Privacy Policy and Terms of Service apply.

The reCAPTCHA verification period has expired. Please reload the page.