Tegevuspaik: Hubli – Vasco da Gama Express, AC3-vagun
Tegelased: blond Euroopa naine, patsiga Euroopa mees, indialastest reisijad, indialasest konduktor
Rongivagunisse siseneb eurooplastest paar ja astub magamiskohtade nr 19 ja 22 juurde. Nagu India rongides sageli juhtub, on need juba hõivatud.
Blondiin enesekindlalt: Vabandage, aga need peaksid olema meie kohad. Blondiini näoilme väljendab mõtet, et küll kohe sissetungijad minema lüüakse.
Indialane valel magamiskohal ehmunult: Oi, kas me oleme vales vagunis? Nad otsivad oma pileti välja.
Blondiin uurib pileteid ja väljendab arusaamatust: Hmm, siin on tõesti samad numbrid.
Saabub konduktor ja hakkab pileteid võrdlema. Imestab, siis helistab.
Konduktor haletsust väljendava näoilmega blondiinile: Teie pilet on tühistatud.
Blondiin südamerabanduse äärel: Kuidas palun?!?! Ma broneerisin selle kaks kuud tagasi!
Konduktor kurva näoga: Jah, see pilet ei kehti.
Blondiin meeleheitlikult: See ei saa olla võimalik!
Konduktor kaastundlikult: Kas te ostsite selle pileti reisibüroo kaudu?
Blondiin ahastavalt: Ei, ise ostsin internetist!
Konduktor vabandavalt: See on paraku tühistatud.
Blondiini nägu väljendab kirjeldamatut õudu mõtte juures, et nüüd tuleb rongist välja astuda või, veel hullem, öö ülerahvastatud üldvagunis mööda saata.
Blondiin hingab sügavalt sisse ja on valmis käsivõitlusesse asuma: Kui ma saaksin siin internetti, ma tõestaksin teile!
Indialasest noormees kõrval abivalmilt: Palun, kasutage minu telefoni.
Ulatab blondiinile oma nutitelefoni.
Blondiin pärast telefoni sõrmitsemist võidukalt: No näete, see pilet ju kehtib!
Noormees ja konduktor silmitsevad nutitelefoni ekraani.
Konduktor uurib numbreid ja teatab sama võidukalt: See pilet kehtib jah. See on hoopis teine pilet ja siin on teised kohad.
Loo moraal:
Kui oled teinud tehnilise tōrke tōttu topeltbroneeringu, püüa võtta reisile kaasa väljatrükk sellest broneeringust, mida sa ei tühistanud.
Epiloog:
Hommikul kuue paiku Goasse jõudes kohtusid blondiin ja patsiga mees üksi reisiva pensionärist prantslannaga, kellega nad juba eelmisel õhtul jaamas juttu ajasid. Temal ei õnnestunud rongipiletit saada mujale kui üldvagunisse, kus ta palus endale konduktoril koht leida kas või kōige odavamasse magamisvagunisse ehk sleeper’isse (see India rongide “platskaart” on sageli nii ülerahvastatud, et ei ole kohta, kus jalga maha panna). Naine kurtis, et öö oli seal hirmus, ta ei maganud silmatäitki, sest kirbud närisid ja kõrval haises peldik.