Kohtumine iseendaga

Vaiksemates Goa randades tegelevad paljud lääne inimesed jooga ja endasse süüvimisega. Ka meie oleme tänase päeva veetnud paikselt ja mediteerides, et leida see paljuotsitud sisemine rahu ja tasakaal.

Algajate vaimsete pürgijatena keskendusime eelkõige päikesepõimiku rahustamisele ja kasutasime selleks nii mentaalseid tehnikaid kui ka füüsilisi harjutusi. Saime ka aru, et oleme oma reisi moto täiesti valesti valinud. Mõned tšakrad lähevad Indias lahti iseenesest, keskenduda tuleb hoopis sellele, kuidas need uuesti kinni saada. Loomulikult on väga oluline, mida sa sööd ja jood. Vaimsete pürgimustega inimestel võib vale toit energiad blokeerida ja siis ei aita isegi päikesetervitus.

Guru me endale veel leidnud ei ole, aga see-eest omandasime otse praktiseerijatelt mitmeid tõhusaid joogaasendeid (vaata fotot). Peame oma sooritust veel viimistlema, ehk saame juba homme midagi analoogset teilegi tutvustada. Mina üritasin täna ka oma kolmandat silma lahti kangutada ja korraks see isegi õnnestus, aga kuna see oli samuti lühinägelik nagu mu ülejäänud silmad, lasin tal uuesti kinni vajuda. Ahto on tegelenud põhiliselt kõritšakraga, ta õppis seda üles-alla jõnksutama.

Saime ühel mediteerimisseansil infot ka oma eelmiste elude kohta. Selgus, et Ahto oli Perno Postimehes tinaladuja ja mina Sakalas korrektor. No hea vähemalt, et ikka inimesed olime. Homme on meil poole kaheksaks lepitud kokku kohtumine oma astraalkehaga.