Eilne postitus võib tunduda veidi kummaline, aga mul on seletus olemas – närvipinge ja päikesepiste. Oleme juba teist päeva Lõuna-Goas Agonda rannas ega tee peaaegu mitte midagi. Kui te tahate teada, milline on Agonda rand, siis kujutage endale ette Pirita randa ideaalsel suvisel nädalalõpul. See ei ole midagi ligilähedastki.
Saja meetri kohta võib siin näha mõnda üksikut püstist tagumikku.
Rahakamad turistid saavad kahe valge hobusega päikeseloojangusse ratsutada.
Siin läbinisti vaimsete inimeste seltskonnas ei tahtnud meiegi liigselt eristuda ja hakkasime harrastama jooga uuenduslikku suunda õllejoogat. Pildil näete päikesetervitust. See harjutus aitab arendada keskendumisvõimet ja tugevdada käelihaseid.
Avalik vastus Meeli küsimusele: veini saab siin ka, kohalikku, aga me pole kordagi nii vintis olnud, et oleks julgenud proovida.
Lõpuks emadele ja lastele mittesoovitatav osa. Rentisime eile ühelt tüübilt hotellis motorolleri ja sukeldusime kindlustuse ja kiivriteta India liiklusse. Jõudsime kottpimedas u 20 km kaugusel asuvasse nn kilpkonnaranda, kus me munevaid konni kahjuks ei näinud, aga see-eest lasime palmide all küünlavalgel hea maitsta küpsetatud austritel. Ise arvasime sildi järgi, et oleme Gordon Ramsey soovitatud mereannikohvikus, aga hiljem selgus, et panime paarikümne meetriga mööda. Toit oli maitsev, Ingel oli aga hea meel, et ei pidanud Gordon Ramseyt wc-ukse kulutamises süüdistama.
Vein ainult sulas, seda ma kahtlustasin
Iseasi, kas see ka suus sulab…
Veinist Indias. Jook mida te nimetate veiniks, kannab silti SULA, mis tähendab mahla (läti kl.) See on petukaup
Ahto kahtlustas sedasama ja seetõttu meie neid jooke ei tarbi.