Ärgates ei andnud meile rahu eileõhtune patustamine, kui trimpasime häbitult püha linna tänaval masala teed. Koorisime oma jalad paljaks ja läksime templisse Shivalt lunastust saama. Kõndisime mööda India kõige pikemat templikoridori ja nägime ka püha, kuigi mitte eriti puhta veega täidetud basseini, kus sedasama vett palveränduritele ämbriga pähe valati. Templist väljudes sooritasime ka omaenda tagasihoidliku veerituaali, valades otse müügiputka ees pudeliveega üle oma jalatallad, enne kui need jalanõudesse kängitsesime.
Mina usun, et just hommikused rituaalid päästsid päeval meie elu. See oli tõsiselt ohus, kui Rameshwaramist bussiga Maduraisse tagasi sõitsime. Meie bussijuht oli otsustanud, et täna on tema maanteel kunn, õigemini radža, ja üritas seda tõestada iga viimase kui liigutusega. Me olime enam kui kolmest laupkokkupõrkest sama suurte masinatega nanosekundi kaugusel. Üks kohalik naine bussis otsustas selle peale lihtsalt oksendada. Tõepoolest, ärge võtke Indias ette bussisõitu enne, kui te pole templis käinud!
Elu ohustava tegevuse ajal peab inimene mõtlema helgele tulevikule. Sellest ajendatuna sündis teel olles (pärast 40tunnist vedelikukaotust) järgmine pisivorm.
Januse ränduri ood
Kui päiksekiir mis koidul värvib palge
Kui armund naise naeratus nii malbe
Kui unistus mis puutuda end laseb
Kui laps kes kaugelt isakoju naaseb
Kui kingitus mis silmis süütab sära
Kui kuldselt helkiv paradiisivärav
Kui salve püütud saagist sündiv rõõm
On külma õlle esimene sõõm
Kuigi ma pole sellest aja vahest siiani aru saanud, vaatan ma hommikuti esimese asjana seda blogi. Tihti pean pettuma ja siis tahaks öelda teile seal, et ka siinsetel inimestel on õigustatud ootused. Õnneks tavaliselt päeva peale jõuab eelmise kuupäevaga postistus kohale.
Jõudu teile ja et sulg libiseks sama huvitavalt.
Ajavahe on kolm ja pool tundi, aga rohkem kui see määrab meie postituste ilmumise aega suutlikkus leida kuskilt wifi (möla produtseerime me jooksvalt, sest sellist aega tekib ikka, mida on vaja surnuks lüüa). Eks me anname endast parima, pretensioone ja kaebusi rahuldame alates 2. veebruarist.
Puuduse all kannatamine tundub on teravdanud meeli ja tajuvõimet. Tulemuseks poeesia mis nii sisult kui vormilt küpselt klassikaline.
Cheers!
Liiklus, eriti bussiliiklus on Indias huvitav tõesti.