Pea pilvedes

Lahkusime Kandyst ja selle tohutult külalislahke pere juurest, kes meid kolm ööd majutas ja maitsvate koduste õhtusöökidega kostitas.

Pere paistis olevat üsna heal järjel, maja oli suur ja mahutas umbes 10–12 külalist. Kui eile õhtul peremehe ja prouaga juttu ajasime, oli härra valmis veel vastu ööd minema meile teise linna rongipileteid broneerima, kui kuulis, et me ise ei pidanud vajalikuks neid ette osta. Hiljem tehti meile ka väikesed kingitused ja – lõpuks ometi! – isegi pildistati. Olime nende kodus esimesed eestlased, suure juhusena pidid järgmised saabuma kohe täna. Kodust kaasa võetud Tallinna vaatega postkaart kulus nüüd marjaks ära, sirgeldasime sinna ka oma tänusõnad peale.

image

image

Rongisõidul Kandyst Ellasse näidati meile akna taga piltpostkaarte. Teeistandustega kaetud mäed muutusid järjest kõrgemaks, kuni lõpuks sõitsime umbes 1800 m peal pilvede sees. Ma vist polegi veel maininud, et siinne loodus on tohutult lopsakas – vähemalt saare keskosa asulaid ümbritseb sõna otseses mõttes džungel.

Kohale jõudsime õhtuhämaruses. Uurisime GPSi ja saime tulemuseks, et läbisime kuue tunni rongisõiduga linnulennult tubli 66 km. Ahto sõidab rattaga, küll lauskmaal, pea kaks ja pool korda kiiremini… Enam ei panegi imestama, miks tuk-tuki juhid tahtsid meid kangesti ise kohale tuua. Rongiteekonna tegelikku pikkust me kahjuks ei salvestanud, aga oli silmagagi näha, milliseid kurve rong võtma pidi.

Saabumise tervituseks saime pihta kolme vihmapiisaga. Siin on pilvisem ja jahedam, õhtul kell seitse mõõtsime 23 kraadi – minu aklimatiseeruda jõudnud kere jaoks oli seda häbematult vähe. Ootame praegu Ella kõrgeimalt hinnatud restoranis (Tripadvisor!) oma küüslaugukarrit ja naudime salaõlut – kui te küsiksite, kust saime, peame ettekandja palvel vastama, et see oli meil endil kaasas.

20140123-IMG_1093

Pidin juba seekord punkti panema, aga pärast toidu lauda toomist hakkasid muljed üle ääre ajama: meie roog koosnes 12 osast ehk erinevast kausitäiest mingite möginate ja kanalihaga, lisaks banaanilehes aurutatud riis. See kõik oli pööraselt maitsev, seetõttu pole ka ime, et koht oli rahvast servani täis. Legaalsed õlled saime kätte kohast nimega Cafe Chill, mis oli samuti valgenahkade lemmik. Omanikuks osutus noor kohalik poiss – komplimendid talle hea muusikavaliku ja korraliku WC eest, kus põles isegi aroomilamp. Oleme kohanud Sri Lankal niisuguseid avalikke (ja seejuures tasulisi!) käimlaid, mida peldikuks nimetada on liigne au – India jättis üllatuseks selle koha pealt palju parema mulje.

Punkt tuleb nüüd hoopis peldikujutu järel, aga eks selline on elu: enne maitsev maotäis ja pärast käik käimlasse. Magusat und!

20140122-IMG_1017

 

 

6 thoughts to “Pea pilvedes”

  1. Järjest paremaks läheb. Sa pole sõnagi kirjutanud kuulsa tseiloni
    tee kohta. Kas ta on tõesti nii hea nagu meil räägitakse ?

    1. Eile hommikul jõin musta pakiteed, see oli väga hea. Täna hommikul sain ehtsat musta puruteed, see oli ka väga hea. Rohelise tee joojana olin tõeliselt üllatunud. Mõnes kohas pakutakse siin ka masala teed ehk chaid nagu Indias, mis on must, vürtside ja piimaga ning hästi magus.

    1. See oli meie uus magamistuba, kus sääsevõrgu all magusat und nautisime (ühtegi sääske toas siiski ei näinud). Selle kõrval olev peldik on ka väga viisakas, aga jäi seina taha.

Leave a Reply

Your email address will not be published.