“Lähme vahelduseks kuskile mujale,” arvas härra elukaaslane, kui võtsin vaid mõni kuu pärast India ja Sri Lanka reisi lõppu jutuks meie järgmise seikluse. Läksimegi. Horvaatiasse. Sellest aga ei piisanud, et meelitada ta talvel taas minu lemmikriiki Indiasse.
Ahto pakkus välja varemgi jutuks olnud Vietnami. Hea küll. Ikkagi Aasia. Eksootika. Vürtsikas köök. Lummav loodus. Sukeldusin ennastunustavalt lennukipiletite maailma.
Kuna lühike lennuaeg võimalikult väheste ümberistumistega tundus sama oluline kui mõistlik hind, jäi sõelale Aeroflot. Ei osanud ma siis, varasuvel aimatagi, et asjad seoses selle ettevõtte omanikuga võtavad peagi nii halva pöörde ja me jõuame peale südametunnistusepiinade tunda ka hirmu, et Vene majandus eesotsas oma rahvusliku lennukompaniiga kukub kokku enne, kui me pardale jõuame, või pannakse vahepeal lihtsalt piir lukku. Piletid olid aga ostetud ja tuli vaid loota, et force majeure meie reisikindlustusele maksahaaki ei anna.
Mida me teadsime Vietnamist? Sõda. Salv. Kevadrullid. Viisnurgaga punalipp. Koonusmütsid. Riisipõllud. Viet Nam Dan chu Cong hoa — kiri harilikul pliiatsil. Top Geari seiklus rolleritel. Ehk suurt ei midagi. See hirmus olukord nõuab muutmist ja lubame oma arengu siinsamas ka üles tähendada.
Üht-teist olen juba omandanud. Kui esimene kokkupuude Vietnami kohanimedega tekitas ajus kerge lühise, siis mõningase harjutamise järel olen suuteline meie marsruudi peast ette vuristama. Inimesele, kes on harjunud selliste sõnadega nagu seitsmepenikoormasaapad, tagavararehepeksumasin ja raudteeülesõidukoht, tunduvad Vietnami nimed siiski päris kentsakad.
Meie kolme ja poole nädala pikkune marsruut on selline: Ho Chi Minh, Ben Tre, Hoi An, An Bang, Da Nang, Phong Nha – Khe Bang, Ninh Binh, Cat Ba või Pu Luong või Mai Chau, Ha Noi, Ho Chi Minh.
Mõnusat ja elamusterohket reisi, Vandersellid:)! Elamused muidugi olgu ikka seal skaala positiivse poole otsas
Lisan eelmisele kommentaarile nime ka:)
Suur tänu! :)