Muutsime taas oma aadressi. Paikneme nüüd An Bangi nime kandvas rannas, elukohaks bambuskuut. Umbes samasugune, nagu oli meil Sri Lankal puu otsas elades, aga asub mitu meetrit madalamal. Ruumi tundub vietnamlastel siiski jätkuvat.
Istume praegu mere ääres palmilehtedest katuse all, degusteerime menüü üht kindlat sektsiooni ja tähistame rahvusvahelist naistepäeva — teeme seda ka teie eest, kes te elate pühapäeviti Tallinna linnavalitsuse mõjuorbiidis. Meie lähimas vaateväljas on siiski naiste asemel hoopis mehed: europiidne hallinev ja ülekaaluline härra koos vietnami noormehega. Nad on ilmselgelt lähedased ja meil on nende pärast hea meel. Iga suhe olgu vastastikku rikastav.
Rand oli päeval tulles täis erinevas küpsusastmes lihakehasid. Me natuke pelgasime nende kõrvale heita — sinine ei ole vist hooaja toon. Nüüd kuulame hoopis meie kõrval mängima hakanud iiri-vietnami segabändi. Hästi mängivad, umbes nii teeks me seda isegi. Vaatame samal ajal pingsalt merel asuvat silmapiiri — meremehetarkus ütleb, et siis ei lähe süda nii kergesti pahaks.
Vastu õhtut on meri täitunud vokkpannidega. Oleme Indias Hampis ise sellisega üle jõe sõitnud ja ausalt öeldes tunduvad need tüübid siin laine kõrgust arvestades pisut suitsiidsed olevat. Eks merekaru Ahto võtab lõpuks kanuu ja päästab nad ära, aga siiski — milleks asjata riskida.
Oleme suhteliselt vabameelses kohas, üks väike inglise tirts aeles rannarestorani diivanil puhta paljalt. Kui pakkusin, et võiksime ise hiljem sinna ümber istuda, kahtlustas Ahto, et seal võib leiduda veidi baby mustard‘it. Tõsi, Euroopa mustard‘it me siia küll otsima ei tulnud, püüame teilegi homme ja edaspidi pakkuda ikka ehtsat kohalikku produkti.
PS! Baby Mustard on selle rannaküla ühe hinnatuma restorani nimi.
PPS! Postitusele pani õla alla laager Saigon Export, pretensioonid esitada otse tootjale.
PPPS! Küsimus sookaaslastele: kas teie olete ka endale bikiinid selga pannud, end päiksekreemiga kokku möksinud ja siis terve imelise rannailmaga päeva katuse all varjus veetnud?
PPPPS! Muusikaline naistepäevatervitus kohalikult külapeolt!
Head möödunud naistepäeva sullegi.
Aga kas naistepäeva ka Vietnamis tähistatakse või olite ainult teie sellisest päevast teadlikud?
Aitäh! Tähistatakse küll, nad olid sellest vägagi teadlikud ja kui videot viitsid vaadata, siis seal on lava kohal isegi vastav plakat.
Naistepäev on siin tähtis püha, siis saavad naised lilli ja laulda ja laua äärde, ülejäänud aasta on nende koht pliidi taga. Vähemasti selline mulje on meil siinsetest soorollidest jäänud. Toidutuuri giid kinkis Ingele ja teistele tuuril osalenud naistele ennetava roosiõie juba päev varem.
Kas te filmite???? Jee!!
Tegelikult mitte, ainult siis, kui heli on ka huvitav ja oluline tundunud. Ma pole veel sedagi selgeks saanud, kuidas kaamerat filmimise ajal paigal hoida. :)
Ja kohalik iiri-vietnami bändi solist meenutas (lauluoskuselt) Ahtot? :)
PS! Olen ka rannas, Pärnu rannas, rahvast on hõreda võitu, või siis pigem üldse mitte….k
Kummaline. :)
Laulda nad isegi mõistsid, aga pillimängu alles harjutasid.
Pärnu rannas pole rahvast? See on kindlasti sellest, et on esmaspäev. :) Meil oli ka siin täna palju vaiksem.
Ei usu ,et kohalikel on nii suur jalajälg. See on vist Ahto oma seal rannas.
Aino, minu oma on. Ka 39 on kohalikus mõistes hiigelsuur. Me oleme siin üldse parajad hiiglased, ma pole oma elus varem nii pisikesi täiskasvanuid näinud.
Plakatit ei pannud tähele, küll vaatasin, et jubedalt laulval tädil oli käes lillepott ja mõtlesin, et kas seeon ta naistepäevakingitus.
Umbes nii laulavad nad siin kõik. :) Selle lillepoti kinkis talle laval oma mees, seesama, kes julgustuseks kõrval naljakat tantsu lööb. Lilli kingiti kõikidele naistele, kes esinesid.