Meie tänane plaan nägi ette seiklemise “Top Geari” radadel. Mitte küll viimaste uudiste valguses — loodetavasti on erinevalt Clarksonist meil veel töökohad alles –, vaid selle nauditavalt ebaviisaka kolmiku ühel Vietnamis rolleritega läbitud lõigul nimega Hai Van Pass. Tundub siiski, et igaühele on siin ette nähtud oma teekond, sest Hai Van Passile pidime ütlema pass.
Esiteks vajas meie tiimi kvalifitseeritud piloot täna oma käsi hoopis taskurätiku jaoks, teiseks olid meie vastu ka muud taevased jõud, eelkõige need, mis riputasid selle mäestiku kohale tiheda pilvemassi. Õnneks oli linnas ilm ilus ja suundusime hoopis uurima kohalikke kontraste.
Danangi linna kohta oli mul muu hulgas teada kaks olulist infokildu: peale suurepäraste mereannirestoranide on siin ka võrratut tänavatoitu ja kuskil asub tore kitsaste tänavatega vanem linnaosa.
Üks kohalike seas kõrgelt hinnatud söögikoht olevat Ba Duong, mis pakub ühtainust sööki nimega banh xeo. Blogis, kust ma selle kohta lugesin, kirjeldati seda nii isuäratavalt, et otsustasin asjale ametliku käigu anda. Kohta teadis juba esimene viibatud taksojuht. Kurioossel moel asus see just kvartalis, mida me enne otsisime, aga kuidagi leida ei suutnud. Miks ma sellest nii põhjalikult pajatan? Aga sellepärast, et toit, mida meile pakuti, tekitab mul siiamaani neelatusi.
Kogu kraam tuuakse lauda sõnagi küsimata. Edasi tuleb tegeleda veidi käsitööga: võtta krõbe riisipaber, tõsta selle peale salatit ja muud värsket kraami, siis keerutada varda otsast juurde liha, tõsta juurde krevetipannkook ja keerata see kõik kokku. Siis tuleb pista tekkinud rull imelisse maapähklikastmesse ja edasi juba suhu. Kokku on see kõik mahlane, krõmps, krõbe, hapukas, magus, vürtsikas, soolakas, pähkline — maitsete ja tekstuuride möll ühes väikses suutäies.
Sellesama kvartali kitsastel tänavatel uidates veetsime aega pea loojanguni, suhtlesime keha- ja naeratuste keeles kohalikega ning klõpsisime kaadreid vasakult ja paremalt. Meile meeldis väga. Homme jätame Danangiga hüvasti.
Ohh! Mitte et ma näljane oleks, aga neelatama ajas ka lugemine. Tee see menüü kunagi – võimalusel! – järgi, eks? Ja kutsu mind ka. Osalen tooraine ostmisel:)
Midagi ikka kokku keeran, aga kas see just samasugune välja kukub, ei saa lubada.