Lõvirünnak aasta viimastel tundidel

Täna saadetakse Penangis ära vana aasta ning võetakse vastu uus ja parem. Muidugi pauguga!

Turistile tähendab see peaasjalikult, et tänavatel on paar päeva palju vaiksem, sest toimuvad koosistumised pere ringis. Hiinlaste poed, restoranid ja tänavatoiduletid on küll suletud, kuid malaid ega indialased ei lase end võõrast kalendrist häirida. Vastupidi, kuna turist peab ju kuskil sööma, on see vesi nende veskile.

Hiinlased, kes siin kahe nädala pikkust pidu peavad, pole päris tavalised, vaid Peranakani hiinlased. Nii kutsutakse Penangi, aga ka üldse Malaisia saarestikku Hiinast peamiselt 15.-17. sajandi vahel saabunud immigrantide siin sündinud järglasi. Nad ise nimetavad end ka baba-njonjadeks: baba tähendab meest ja njonja naist. Peranakani hiinlased on alati olnud paremini haritud, nad valdasid keeli ja tegelesid kaubandusega, vahendades britte ja hiinlasi. Nad on säilitanud oma kombestiku, kuid kujundasid siin uue, malai keelel põhineva kreoolkeele, mis nüüdseks hakkab paraku juba välja surema. Just nemad on rikastanud oluliselt siinset kööki, lisades enda kultuuri toitudele kohalikke vürtse.

Baba-njonjad on alati olnud ka jõukamad kui Hiinas sündinud hiinlased. Selles sain täna ise veenduda, kui ühe perekonna kodus käisin. Mõned stiilinäited teile.

image

image

image

Majas oli umbes neli söögituba, saali suurusega köök, mitu aatriumi jne. Soovitusliku 10 000 sammu täis saamiseks pidid elanikud lihtsalt magamistoast kööki ja tagasi jalutama.

Aastavahetuse õhtusöögile mul siiski jääda ei palutud, perenaine ja ta härra olid kahjuks juba mõnda aega tagasi ära koolenud. Pealegi olid mul kõik vajalikud ettevalmistused tegemata. Kindlasti tuleb käia templis küünalt sossutamas.

image

Samuti tuleks osta putkast spetsiaalset paberipahna (eriti hea, kui see meenutab raha) ja see tänaval ära põletada. Esivanemad on tänulikud ja õnne tuleb kolinal. Mööduja võib küll hoopis kulmud ära kõrvetada, kui leek suureks tõuseb. Nutikamad põletavad lihtsalt oma vana prügi.

image

Kindlasti tuleb valmis panna kingitused. Parim kink ei ole mitte raamat, vaid raha. Selle kinkimiseks on saadaval spetsiaalsed punased ümbrikud. Kolleegile ja sõbrale kingitakse väiksema ning lähedastele suurema väärtusega rahasedeleid.

image

Läksin siis hotelli ettevalmistusi tegema. Magasin väikese iluune (miks seda küll iluuneks nimetatakse, kui ärkad padjajälgedega näos?), riietusin punasesse, nagu sel puhul kombeks, ja suundusin hiina vana aastat ära saatma. India restorani. Selgus, et üsna minu hotelli lähedal pakuvad pimeduse saabudes võimalust oma ihuvõlusid tundma õppida transvestiidid, keda kutsutakse ka sõnaga ladyboy. Olid päris kenakesed. Pildistada ma siiski ei julgenud, musklite suurusest ei pruugi kohe aru saada.

Kell kümme oli aeg minna templisse. Seal päästeti valla kaks koletislikku lõvi, kes metsiku mürgli saatel tantsu lõid ja altari ees esivanematega ühendust võtsid. Hullunud loomad ei kohkunud tagasi ka inimeste ründamise eest, pääsesin isegi üsna napilt.

image

Südaööd oodates tiirutasin kuulsal Love Lane’il ja testisin, kas iluunest oli ka kasu olnud. Oli. Üks tai noormees soovis tutvuda. Eestist polnud ta midagi kuulnud, uuris, ega see islamiriik ole. Ka ei olnud ta midagi kuulnud Soomest. Peab siis meid alati Venemaa kaudu tutvustama!

image

Tähtsaks momendiks valisin siiski omaenda järeleproovitud seltskonna. Head uut aastat!

image

4 thoughts to “Lõvirünnak aasta viimastel tundidel”

  1. Head uut aastat! Loodetavasti lõvihammustused paranevad kiiresti ja reis jätkub. Peaasi, et sa ei põletanud ja kinkinud kogu oma raha ära.

Leave a Reply to Meeli Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site is protected by reCAPTCHA and the Google Privacy Policy and Terms of Service apply.

The reCAPTCHA verification period has expired. Please reload the page.