Sa oled see, mida sööd

Toiduahela hierarhia pole sugugi nii selgepiiriline, nagu meie selle tipus oleme harjunud mõtlema. Tänase sissekande pühendan kõigile maailma veganitele!

Penangis saab veel paremat India toitu kui Indias, on hüüatanud internetis mõned siin käinud toidunautlejad. Maitse asi, mõtlesin mina. Ma olen ka Tallinnas paremat saanud. Proovisin siis George Townis üht ja teist ning jäin rahule, aga ei enamat. See, mis mulle täna hiliseks hommikusöögiks lauale toodi, ületas aga kõik ootused. Nii rikkalike vürtsidega peakski üks põnev päev algama.

image

Täna on plaanis vallutada Penangi kõige kõrgem, umbes 800 m mägi. Kuna britid on selle omal ajal hirmus lihtsaks teinud, ei hakka ka mina jalgteed mööda higistama, vaid läbin need kaks kilomeetrit elegantselt, laste kiljumise saatel funikulööriga.

image

Brittide loodud mägiasulasse kuulub praegugi 52 bungalot, siit leiab ka hotelli, hindude templi, mošee, söögi- ja joogikohad, mõned aiad botaanikahuvilistele ja muidugi lugematu arvu unikaalseid kohti selfie-põlvkonnale.

image

Floora on siin lopsakas ja mitmekesine, nagu troopikas olema peabki. See-eest on kohalik fauna juba üsna urbaniseerunud, loobib prügi maha, kasutab söögiriistu ja oskab tõenäoliselt samuti endast selfie‘sid teha. Eeskuju on nakkav.

image

Minu peamine siht siin on külastada loomtoiduliste taimede aeda. Ostan endale pileti ja hakkan põnevusega otsima taimi, kes aplalt karbonaadi vitsutavad. Piletimüüja ei oska mind nende leidmisel aidata, seetõttu uurin iga viimast kui õit, mis ette jääb. Minu meelest võiksid need kõik karnivoorid olla. Peibutavad ilusa välimusega, aga tegelikult on kindlasti valmis sul pea otsast kaksama. Mõnel istub putukas juba allaheitlikult peal ja valmistub marinaadiks.

Väljudes uurin igaks juhuks veel kaarti ja saan aru, et olen otsinud täiesti valest kohast. Õige aed kannab nime Monkey Cup Garden. Hakkan astuma, aga ka mitme kilomeetri järel ei taha tee kuidagi lõppeda. Päike on juba madalal, muutun murelikuks. Siis peatub mu kõrval auto kahe mehega ja pakub küüti. Meenutan üksi reisiva naise turvareeglit nr mis iganes ja istun rõõmsalt autosse. Tehke minuga, mis tahate, peaasi et päevavalges, kui veel pildistada kannatab, kohale jõuan. Jõudsingi. (Ääremärkusena olgu öeldud, et sama auto viis mu pärast ka üles tagasi – tegu oli aia omanikuga.)

Osa taimi pargis on juba õhtustanud, aga külastajate rõõmuks pistab giidist omanik ühele taimele saagi lõugade vahele – pildil on näha putuka varbaid veel välja paistmas. Üks taim on nii suur, et pistab suisa hiiri, tutvustab mees. Üks on omnivoor – sööb nii putukaid kui ka enda liigikaaslaste lehti. Ühel on hambad, et saak putku ei paneks.

Lihasööjaid taimi on praeguseks avastatud juba 160 liiki, kõik perekonnast Nepenthaceae. Nimi monkey cup tuleb sellest, et enne kui ahvid plasttopsid avastasid, jõid nad sageli vett nendest taimedest. Tassid on taimel saagi püüdmiseks, ülejäänud taim sarnaneb liaaniga, osa neist emased ja osa isased, mille sootunnuseid näeb kahel eelviimasel pildil.

Nii et ettevaatust, veganid, vaadake, mida suhu panete! See võib olla maiustanud hiirega! Viimane taim piltidel peaks aga inspireerima energiatoiduhuvilisi – see elab vaid õhust ja armastusest.

Giid teeb mulle ka ettepaneku, millest on võimatu keelduda. Skorpionit tahad hoida? Mis küsimus, muidugi tahan! Kes ei tahaks! Ta jäädvustab selle hetke ka üles, aga sätib paraku teravuse täiesti valesse kohta. Mitte mina ei ole valmis mürki pritsima!

image

imageHiljem värskendavat klaasitäit õlut rüübates saarele ülevalt alla, aga mõttes siiski sellele kirevale-põnevale maailmale alt üles vaadates valdab mind taas see imeline tunne, mis mind reisimise juures nii väga võlub. Tunne nagu lapsel, kes esimest korda kooliteed alustab.

image

 

4 thoughts to “Sa oled see, mida sööd”

        1. Nagu oli kahel hamstrivennal? Tegelikult tahaks seda suure tassiga lihasööjat ka, aga on oht, et see pistab skorpioni pintslisse.

Leave a Reply

Your email address will not be published.