Malaisiast nii ja naa

Täna liigun tagasi mandrile. Eeldades, et lennukiga midagi liiga põnevat ei juhtu, on aeg kitsarinnalisteks tähelepanekuteks ja arulagedateks üldistusteks.

image

  • Malaisia on Kagu-Aasia üks edukama majandusega riike. SKP järgi hoiab see Singapuri ja Brunei järel kolmandat kohta. Päike tõuseb siin veebruaris aga Vietnamist umbes tunnike ja Indiast pool tundi hiljem. Päev algab päiksetõusu ajal. Mis ma sellest järeldada oskan? Rahvatarkus “Vara üles, hilja voodi…” on täielik jama.

image

  • Malaisia on sekulaarne islamiriik. Absurdne? Paraku on nad suutnud mõlemad seisukohad põhiseadusesse raiuda. Malaisia põhiseadus sätestab usuvabaduse ja ütleb samas, et riigiusk on islam. Olla malai tähendab olla moslem, see on osa etnilisest identiteedist. Šiiia islam on usuvabadust hindavas Malaisias aga illegaalne. Selge nagu seebivesi.

image

  • Ühes poes nägin silti “Alkoholi ostmine moslemitel keelatud”. Selle reegli järgi ei tohiks alkoholi osta ükski malai, keda on riigis umbes 60%. Hea, et mul on minu uskmatus näost näha, saab palavaga õlle võtta. Malaisias on kanda kinnitanud kaks rahvusvahelist õllepruulijat: Guinness ja Heineken. Mina joon enamasti Tigerit, mis on 1932. aastal Singapuris tootma hakatud õlu. Nüüd on selle siin võtnud üle Guinnessi tehas. Malaisia on muide krabanud endale maailmas Norra järel õlleaktsiisi suurusega auväärse teise koha. Lisame ka muud maksud ja pole imestada, miks õlu siin nõnda kallis on – restoranis algab väikse õlle hind u 3 eurost.

image

  • Mõned peavad Malaisia kohvi Aasia parimaks. Sel on tõesti üsna meeldiv karamelline maitse, kuni sa ei tea, kuidas see saadakse. Nimelt röstitakse Malaisias kohviube margariini ja suhkruga… Õnneks minu organism kohvi ei küsi, keemiatööstuse toodet margariini see-eest aga põlastab. Koonerdaja Napoleon lasi selle välja mõelda ju meestele, kellest pidi nagunii kahuriliha saama. Kohalikku kohvi serveeritakse siin valgena ehk kondenspiimaga. Poes müüakse ka durianimaitselist kohvipuru, kuid minu margariinipõlgus teeb siin uudishimule ära. Vähe sellest, müüakse ka kohvileotuspakikesi. Enam pole maailmas miski püha.

image

  • Penangis arvatakse miskipärast, et punased oad on magustoit. Neid leiab magusast kookospiimasupist, jäätise lisandina ja kust iganes veel. Huvitaval kombel sobivad need sinna täitsa hästi. Poest leiab Kidney ube siirupis.

image

  • Pulkade kasutamine võiks Malaisiasse tulles juba selge olla. Söögikohas tuuakse sulle supiga pulgad ja lusikas, praega kahvel ja lusikas. Nuga on ilmselt liiga ohtlik. Eks ma õppisin siis liha lusikaga lõikama.

image

  • Ühed popimad söögikohad on tänavatoiduplatsid. Vahel on need hiigelsuured, rahvast ääreni täis ja tohutu toiduvalikuga. See on koht, kus tunnen puudust kaaslasest: korraga oleks vaja nii lauda kinni hoida kui ka leti juures toitu tellida.

image

  • Malaisia liiklusest ei ole suurt midagi rääkida. Signaali olen kuulnud vaid kaks korda. Ühel korral jäi juht foori rohelise tule taga tukkuma. Teine kord kihutas auto punase tulega üle ristmiku, aga andis enne hoiatuseks kõvasti signaali. Jalakäijad on aga hästi ettevaatlikud. Vietnamis nad küll üle tee ei pääseks.

image

  • Rollerijuhid kannavad siin jopet seljas tagurpidi, seljaosa eespool. Õnneks sõidavad siiski õiget pidi.

image

  • Et buss peatuses seisma jääks, pead käega vehkima. Juht siis ise otsustab, kas sa mahud veel bussi või ei. Turist mahub siiski alati. Ostad juhilt pileti või näitad sõidukaarti (kui just tasuta bussiga ei sõida) ja liigud tahapoole. Kui maha tahad minna, pead enne peatust kella vajutama. Peatuse asukoha leidmiseks tuleb mängida mängu “Mõista, mõista, kus see on?”
  • Peaaegu tühjas bussis istub kohalik naine minu kõrvale. Ikkagi teine inimene, sisendab turvatunnet ja äkki saab mõne sõna juttugi puhuda. Näiteks juhib ta mu tähelepanu asjaolule, et bussis on sääsk.
  • Tänavakohvikutes ja taksos kuuleb enamasti vaid lääne muusikat. Näiteks püüab mu kõrv kinni Linkin Parki, 21 Pilotsi, Adele’i. Isegi karaokeklubis lauldakse lääne laule. No mis lömitamine see olgu!
  • Sotsiaalses hierarhias on hiinlased veidi kõrgemal pulgal kui malaid, ja ka teenivad rohkem. Kui küsin Chew’ käest, kuidas eri rahvused siin omavahel klapivad, vastab ta muiates, et nii ja naa.

Leave a Reply

Your email address will not be published.