Tumedate jõudude küüsis

Oleme Siquijoril, korallilisel saarel, mida reklaamitakse eelkõige müstilisena. Reklaam teadagi ei valeta ja siinsed tumedad jõud on meidki sihikule võtnud.

Müstiline ja koguni pelutav olevat see saar siinsetes mägiasulates elavate ja üle Filipiinide kuulsaks saanud ravitsejate, nõidade, posijate jne pärast. Läbinisti katoliiklikus ja üsna (kerge)usklikus riigis võivad rahvajutud valgete ja mustade maagide vägitegudest tõepoolest kõhedust tekitada. Meile teeb see aga hoopis palju nalja. No kuulge, kõigi maade turistid ja seiklejad, tulge Läänemere kallastele, siin on teil võimalus kaelani esoteerikamülkas pladistada, nõidu toodetakse otse televaatajate silme all, tšakrad patsutatakse paika pühade puude õõnsustes ja ilma kaitsvate kristallideta ei julge inimesed isegi poodi leiva järele minna.

Musta maagia vastu aitab kõige kindlamalt usk Jeesusesse.

Kui olen hommikusöögilauas üleolevalt eelneva lõigu kirja pannud ja seejärel läbi aia oma maja suunas astume, potsatab kohe meie selja taha, kohta, kust äsja läbi kõndisime, paraja mütsuga kookospähkel. Mõni tunnike hiljem pudeneb meie rolleri lähenedes sõiduteele veel umbes kuraditosin kookospähklit. Puu ladvas näeme hõljumas matšeetega meest. Kui veidi hiljem ka must kass rolleri eest üle tee jookseb, meenub meie reisi alguskuupäev. Kas selliste asjadega ikka tasub nalja teha? No ja siis need mustad linnud, mainad …

Ma ei saa lahti tundest, et tegu on kahe üleoleva suhtumise eest nõiutud turistiga, kes peavad nüüd elu lõpuni “Morning” kraaksuma ning kassi kräunumist, peremehe vilistamist ja muid totakaid hääli järele tegema. Kui me neid just vabadusse ei aita …

Oleme rentinud neljaks päevaks rolleri, et sellel kolmandiku Hiiumaa suurusel saarel endale palaval ajal tuult teha ja ühtlasi oma ilumeelt poputada. Siquijor on juba looduslikult väga kena, aga siinsed inimesed armastavad ka ise ilu luua. Nii palju kaunilt kujundatud aedu pole me Filipiinidel seni kohanud. Ka meie enda rannaäärses öömajas, kuhu oleme end nädalaks sisse seadnud, nähakse kõvasti vaeva nii taimede eest hoolitsemisega kui ka lihtsalt mõnusa ümbruse kujundamisega.

Ettevaatust, oht kõrgematest sfääridest!
Mustade jõudude vastu on meie pererahvas varustanud end puuslikega.
Ka peegeluksed aitavad teatavasti kurja eemal hoida.

Nagu klassikaks saanud, puhkab ka meie silm eelkõige elavat tuld, voolavat vett ja töötavat inimest jälgides. Viimast on meil suur rõõm jäädvustada kohe oma rolleritripi alguses.

Järgmisel päeval põllust uuesti mööda sõites on kogu maalahmakas jõutud täis istutada. Siin pidid olema mängus ka muud jõud.

Voolava vee lummust läheme nautima Ahviranda, millest mõned kohalikud aga midagi kuulnud pole. Ühtki ahvi me seal ei kohta ega ole neid näinud seni ka kuskil mujal Filipiinidel (mis on padutroopilist kliimavöödet arvestades kummaline, et mitte öelda “müstiline”), see-eest vajab ahvilikku osavust randa kohalesaamine – tuleb alla ronida teravate kividega järsakust. Rand ise, kus pole muide ühtki teist hingelist, viib meid tagasi selle üsna noore saare geoloogilisse minevikku. Siit näeb selgelt, millisest korallikuhjast Siquijor omal ajal moodustus. Veel praegugi on siin lausa lademetes kivistunud koralle ja karpe, mille suurus on kohati üsna hämmastav. Selliseid merekivistisi pidi endiselt leidma ka saare keskelt mägedest.

Ahve me ei kohta, aga mõned kivid meenutavad neid küll (vaata avapilti). Mis on juhtunud?
Sama saatus võib tabada siin igasuguseid eluvorme.
Kas me oleme ohus?
Mängus on ilmselgelt iidsed jõud …
Appi, milliseks Ahto muutus! Parem siis juba rääkiv lind! Vabandust, ta oli nurga taha läinud.

Siquijoril jäävad vaatamisväärsused sageli lihtsalt tee äärde. Vahel on ilu vaataja silmades ja vahel teeb kaamera pardipojast luige.

Nõiamajja võib viia just selline rada …
… või selline uks.

Lihtsalt tee äärde jääb ka nelisada aastat vana puu, mida kohalikud kutsuvad balete’ks ja peavad nõiutuks, mis aga botaaniliselt kujutab endast nn kägistavat viigipuud – see on liik, mis kasvab mõne teise puu toel ja ümber, kuni oma peremehe lõpuks allutab ja hävitab.

Müstiline värk selle puuga: pildistad laiust, siis ei mahu pikkus peale, pikkupidi ei mahu aga laius ära. See on märk!

Puu all on väike bassein, kus inimesed 20 peeso ehk 36 eurosendi eest oma jalgu leotavad. Pistame ka enda varbad sisse ja saame naerukrambid. Kõdi on, noh!

Kohe näha, et need inimesed on ära tehtud!
Teispoolsuse saadikud on asunud rünnakule.
Kas me oleme jälle ohus?

Kui teeviit näitab Lugnasoni kose juurde, keerab ka meie motoroller iseenesest samasse suunda. Lõpuks ometi leiame väikese, ülerahvastamata kose, mida ei ummista kivi otsas ja langeva veejoa all poseerivad neidised. Kohalikud kosegiidid – poisid, kes parklas iga tulija või grupi endale sappa võtavad, kose juurde viivad ja seal neile selgitusi jagavad – näitavad meile oma kõige vingemaid hüppeid ja õpetavad julgematele, kust ja kuidas samasuguseid teha. Ahto on mõistagi üks julge, kelle soorituse ma siin ka lahkelt ette näitan.

Kaamera seaded olid kõigil piltidel ja videotel paigast ära ning ma juba aiman, milliseid jõude selles süüdistada tuleb.
Nähtamatu luuaga tegelase suutsin siiski pildile püüda.

Töötav inimene ja voolav vesi nähtud, läheme elavat tuld otsima. Seda näeb siin põhiliselt grillil ja muidugi laseme sealt läbi käinud lihavarrastel hea maitsta. Kui lisada veel leegitsevad päikseloojangud, saabki ilmekalt edasi antud, millega me siin põhiliselt tegeleme.

Vähemalt üks kanajalgadel majake on vette tõugatud …
Kui peegeldust poleks, kuuluks see paat teadagi kellele.
Harjutab lendamist?
Nagu näha, edastatakse taamalt märguannet valituile.
Veritse, maa!
Neile grill-liha andmata jätmise eest võivad meid järgmisel korral kookospähklid juba lagipähe tabada.
Et loojangupilt poleks imal, peab ka midagi esiplaanil olema, õpetab Ahto mulle pidevalt. Keegi, ma ei taha mõeldagi, kes, on talle kompraks aga tühja taarat lauale sokutanud.
Õnneks on teised jõud, nagu reklaamsilt lubas, juba tulekul ja võime peagi kergendatult hingata.

 

 

 

 

 

Leave a Reply

Your email address will not be published.

This site is protected by reCAPTCHA and the Google Privacy Policy and Terms of Service apply.