Kuidas elavad torajalased siis, kui nad veel ei sure? Tunneme huvi ka selle vastu.
Paljudel Toraja teelõikudel vähemalt minu silmamõõdu järgi rohkem kui auto ja roller üksteisest mööduma ei mahu. Muidugi eelistame rollerit. Teed Torajas koosnevad nagu mägedes ikka kurvidest, järskudest tõusudest (800 m kõrgusel asuvast Rantepaost sõidame nt 1600 m peale) ning vahelduseks korralikule betoonkattele ärauhutud servadega asfaltteest ja seda ilustavatest löökaukudest. Saame rappuda, rollerile jalaga hoogu anda ja hullemates kohtades mahagi ronida. See-eest järsaku serval sõitmine mind enam verest välja ei vii, nii et võib lasta vaadetel end hingetuks võtta.
Täiesti viisakas kruusatee! Meile teeb nalja alumine silt.Ka uus poolautomaatne 125 cm³ roller ei jaksa meid mõnest eriti järsust tõusust või sügavast august üles vedada, kui valime kogemata tee, mida isegi kohalikud väldivad. Õnneks on see nüüd seljataga.Ees on aga maastikud, kuhu silm kauemaks puhkama jääb.Vaade kiviga paremal.Vaade kiviga vasakul.Vaade mehe ja tema pühvliga all paremas nurgas.Vaade mehe ja tema masinaga all paremas nurgas. Pühvlitega maad ei harita, neil on Torajas auväärsem roll.Äsja koristatud riisisaak võtab maja ees päikest.Pärast seda eraldatakse terad sõkaldest.Teisal tambitakse mutta juba uusi istikuid.
Oleme meie öömaja perenaise Sara kodukülas, Rantepaost kahe tunni autosõidu kaugusel mägedes. Ta kutsus meid, kaht eestlast ja kaht prantslannat, kes me koos tema kodumajutuses peatume, endaga siia kaasa. Sara juurde sattumine on lotovõit!Daamid põlvini mudas ehk prantslanna Lily (taga keskel) kasutab juhust ja palub külanaistel endale riisi istutamist õpetada. Sarale ja ka teistele kohalikele teeb see palju nalja.Külanaine kohvi noppimas. Hollandlased tõid 19. sajandi keskel Torajasse kohvipõõsad. Nüüd kasvavad siin ühed maailma kõige hinnatumad kohvisordid. Ka Sara perel on väike kohviistandus.Saame teada, kuidas kohvioad marjast välja muljutakse. Seejärel nopitakse hoolega kokku ja vaadatakse üle iga uba. Kohv on ikka liiga odav …Kas tulevased kohvikasvatajad või hoopis linnapreilid?Rantepao tänavatel heljuvad sageli kohviröstimise aroomid. Kohalikud armastavad tumedat rösti ja väga peent jahvatust.Ka kohvipoes nimega Jak röstitakse ja jahvatatakse kohv kohapeal. Satume ainsate külalistena ajaloohuvilise omanikuga nii põnevasse vestlusse, et lahkume alles kolm tundi hiljem.Muu hulgas saame mekkida ka kohvimarjadest (ehk kuivatatud kestast, mis ubade ümber) tehtud teed cascara‘t. Väga meeldiv veidi puuviljane jook!Külades ringi tiirutades näeme, kuidas ehitatakse uut tongkonan‘i.Eriti auväärne kodu — pikk madu pühvli pea kohal tähistab sõjamehe maja.Piilume ühte ka sisse. Kahel pool otstes on väiksed toad magamiseks mõeldud lavatsiga, keskel elutuba. Perenaine, kes meid sisse meelitas, hoiab seal müügiks suveniire. Ehk veab järgmiste turistidega paremini.Tongkonan‘ide kõrval on Torajas ja kogu Lõuna-Sulawesil populaarsed ka naaberrahva bugis‘e majad (paremal). Varju kuuma päikese eest ilma tuppa minemata pakuvad mõlemad.Varjus meeldib ka lastele istuda, eriti kui pead kallist valgete laikudega pühvlit valvama.Lõpuks läheb aga iga loom kõige liha teed. Üks notsu on jõudnud näiteks bambustorusse küpsema ja kannab nüüd nime pa’piong. Maitsev!Veel maitsvam on meie nädalapikkune juurdevõtmislaager Sara juures. Juba kaks aastat ringi rännanud Lily uurib kohe saabudes, kas siin tohib ise süüa teha. Nii satub kokku kolm kokandushuvilist naist. Soleerib Lily ja teoksil on köögiviljalasanje. Nämm!Sara jumaldab küpsetamist ja meie ülejäänud oigame mõnust iga tema uut koogieksperimenti mekkides. Mõni õhtu juhtub olema laual magustoiduks koguni kolm kooki.Mina püüan tutvustada eestlaste toidulauda ning keeran kokku kartulisalati ja õuna-saiavormi. On kõvasti nuputamist, mida siin teha saab, kui või on hirmkallis (ega õunad kah odavad ole) ja hapu- ega rõõska koort ei leia kohalikest poodidest üldse. Õnneks avastan salati jaoks linna ainsa jogurtimargi ja magustoidu jaoks kõrgpastöriseeritud piima.Kui täita kõhtu igal õhtul nii suurtes kogustes hõrgutistega, on asjakohane teada kohalikke käitumisjuhiseid puhuks, kui see kõik enam inimese sisse ära ei mahu.Pärast on jälle põhjust turule minna.Ära pelga, väikseid lapsi me ei söö!Sara õepoeg kodukülas saab sellest kohe aru ja tuleb tutvust tegema. On alles nunnu amps!Üksteist päeva möödub nagu saja pühvliga hingedemaale lennates. Toraja jätab meiega hüvasti, kutsudes esinema üle Indoneesia kuulsa popstaari nimega Noah, ja annab ka reisisoovituse “Never quit”.Oi põrgut, see on hoopis Indoneesia sigaretifirma hüüdlause!Tõepoolest, theynever quit!
