Hindu jumalatel olid rasked ajad. Neid kiusas pühvli kuju võtnud deemon Mahishasura. Vapper jumalanna Durga (kasutab jälgede segamiseks ka teisi nimesid) istus lõvi selga, haaras mõõga ja tegi pärast kümnepäevast võitlust sunnikule otsa peale. Sündis põhjus igal aastal 15 päeva järjest pidutseda.
Dashain on nepallaste kõige olulisem püha, millega tähistatakse headuse võitu kurjuse üle. Dashain‘i teine, vaba nädal veedetakse pereringis. See tähendab loomulikult suurt rahvasterändamist. Ka meie rändame nädalaks Katmandust minema, et järgmise India viisakeskuse külastuseni jäänud aega väljaspool suurlinnatolmu veeta. Tolmuga paneme muidugi pange – Bhaktapuri linn, kuhu end kolmeks päevaks sisse seame, on tellisetolmust ruuge.
Malla dünastia ajal kuni 15. sajandini oli Bhaktapur Nepali pealinn. Praegu saab see uhkustada kõige paremini säilinud vanalinnaga terves riigis, kuigi 2015. aasta maavärina purustustega tegeldakse siiani.
Katmandu orus, Tiibeti ja India vahelisel kaubateel asunud linn nautis omal ajal edu ja õitsengut. Seda on näha ka paljudest vanadest ehitistest.
Elu möödub Bhaktapuris neil päevil dashain‘i tähe all nagu igal pool mujal Nepalis. Riigiasutused on suletud, eraettevõtted saavad tegutsemise üle ise otsustada, kuid päris kindlasti ei ole suur hulk teenuseid sel ajal kättesaadavad. Ka osa restorane on mitu päeva kinni. Suurem osa poode on see-eest lahti.
Kuna meil on vaja hindu jumalatega veel tükk aega hästi läbi saada, ei hakka ma kohalikke kombeid arvustama. Ei ütle ka, et headuse võidu tähistamiseks verd valada on kuidagi vastuoluline (et mitte reljeefsemalt väljenduda). Ei, midagi sellist üle minu huulte küll ei lipsa. Kirjeldan seisukohta võtmata, et dashain‘i kaheksandal päeval tuuakse jumalanna Durgale nii kodudes kui ka linnaväljakutel ohvriks tohutul hulgal kodulinde, kitsi, lambaid ja pühvleid. Ööd vastu üheksandat kutsutakse mustaks, sest siis tapetakse neid südaööst kuni koiduni. Ohverdatud loomade liha kutsutakse prasad’iks ja selle söömine toovat head õnne.
Üheksandal päeval võtab ohverdamine ametlikud mõõtmed – seda teeb Nepali sõjavägi. Bhaktapuri linnaväljakul algab loomade loojakarja saatmine juba hommikul.
Ohverdamisega on dashain‘i üheksandal päeval seotud ka mootorsõidukite ja üldse igasuguse tehnika õnnistamine.
Dashain‘i kümnendal päeval oleme juba Katmandu oru kõrval mägedes, ühes Nagarkoti küla lähedal asuvas öömajas. Vaade on siin luksuslik, eriti ühel veidi selgemal hommikul päikesetõusu aegu.
Öömaja enda pakutav ületab aga kõik meie ootused. Oleme ju kõrgel mägedes, kus inimese organism lülitub ellujäämisrežiimile. Tavalisest vaid kolm korda kõrgema hinna eest saab siin immuunsüsteemi käivitava täispaketi: rõskus, hallitus, külm. Pärast esimest ööd, kui kopitus on hingamisteedes oma töö teinud, palume teiste karakteristikutega tuba ja saamegi sellise, kus keskenduda rohkem temperatuuritaluvusele. Ka hommikusöök on siin hoolega läbi mõeldud: esimesel hommikul on see külluslik, teisel tõmmatakse kaloraaži koomale ja kolmandal tuuakse lauale pooltühi taldrik. Organism imestab, aga kohaneb.
Kuigi tingimused meie öömajas valmistavad inimese ette mis tahes eluraskusteks, on töötajad siin äärmiselt sõbralikud ja toetavad. Dashain‘i kümnendal päeval on kombeks, et vanemad inimesed jagavad endast noorematele õnnistust. Nii ka siin.
Ühel hommikul sätime end mõnetunnisele matkale mööda rada, mis kannab nime Everest View Trek. Õigustatult: on nii view kui ka trek ja kuskil seal kõrgub isegi Everest.
Nii nagu meie matk, on aga juttki siin seekord hirmus pikaks veninud, panen tasakaaluks ka mõned pildid.
Elan kaasa ja ootan postitusi. Eriti ootan juba Indiasse jõudmist :)
Pärast peaksite raamatuks vormistama selle kõik.
Rõõm kuulda! India on praeguseks hetkeks juba üsna lähedal, ka kilometraažilt. :)
Nõustun Malliga, et need blogipostitused raamatukaante vahele jõuaks. Väärt lugemine igatahes! Jõudu, jaksu ja imelisi kogemusi teile veel.
Suur aitäh, püüame ka edaspidi mitte igavaks muutuda. :)