India kurvad silmad

Minu neljas ja Ahto kolmas reis Indiasse on läbi saanud. Imeline India ei tundunud aga juba enne siia jõudmist enam nii imeline kui viis aastat tagasi. Sellel riigil on kurvad silmad.

Need on kurbade naiste ja laste silmad, ohvrite silmad, keda iga päev juurde tekib. India jäle pahupool on viimastel aastatel meedias palju kajastust saanud ja saab jätkuvalt, kuid võib üsna kindel olla, et suurem osa naiste- ja lastevastasest vägivallast avalikuks ei saa. Häbi ja hirm tõrjutuse ees paneb suud lukku. Ometi tundub ka meediapilti vaadates, et selliste juhtumite arv järjest kasvab. Põhjuseid pole vaja kaugelt otsida: patriarhaalne ühiskond kõigi oma hoiakutega ja harimatus.

Soolise ebavõrdsuse indeksi järgi oli India eelmisel aastal 144 riigi seas 108. kohal, kukkudes (!) võrreldes üle-eelmise aastaga 21 koha võrra. Endiselt praktiseeritakse siin (eriti Põhja-Indias) nii sünnieelset kui ka -järgset poisslaste eelistamist tüdrukutele – selektiivsetest abortidest hülgamise ja tapmiseni välja. Kuna seda on viljeldud pikka aega, on sooline tasakaal paigast ära. Puudu on 44 miljonit naist ehk hirmutavalt suur osa mehi ei leia endale kunagi kaaslast. Eriti siis, kui sünnitakse vaesena või kõige madalamasse kasti. Delhis võeti hiljuti kinni noor kodutu mees, kes vägistas ja tappis vähemalt üheksa 4–7aastast last, olles neil enne seda jalad puruks murdnud. Selliste uudiste peale hakkab füüsiliselt halb ja pealkirjast edasi ma viimasel ajal enam ei loe. Indias olles neist pealkirjadest Google’i uudisvoos aga puudu ei tule.

Välja lööb ka pettumus ametlikus korrakaitse- ja kohtusüsteemis, mistõttu üles ärritatud ja sageli sotsiaalmeedia kaudu manipuleeritud inimesed kipuvad ise kohut mõistma. Vast olete kuulnud, kuidas külaelanikud peksid süütud läbisõitjad surnuks, sest keegi levitas sotsiaalmeedias infot kahe meesterahvast lapseröövli kohta.

India peab oma deemonitega toime tulema ja õnneks on enamikul selle riigi inimestel siiski süda õige koha peal, tihti ka palju suurem kui meie heaoluühiskonnas.

Ka mina vahetan nüüd mustad prillid heledamate vastu ja kirjeldan, millega India meid seekord hullutas või turtsuma pani.

  • Kui eelmistel kordadel tervitas India meid tänaval hüüdega “Hello, my friend …”, siis seekord läheneb ta vormeliga: “Hello, how are you today?” Pole lugu, et me yesterday olime hoopis teises linnas.
  • “Yes? Tuk-tuk?” hüüab India sulle, kui a) väljud hotellist, b) sisened hotelli, c) väljud bussist, d) sisened bussi, d) väljud tuk-tuk’ist. Endast väljuda pole siiski mõtet, vahel areneb Indiaga päris lõbusaid dialooge.

  • “Schoolpen?” küsivad nii külades kui ka linnades need India lapsed, kellele on õpetatud, et raha pole ilus küsida. “No money, but milk!” näitavad lapsega kerjusnaised käega putka poole, kus piimapulbrit müüakse. Kellel süda haledaks läheb, peaks teadma, et pärast vahetatakse putkas pulber uuesti raha vastu.
  • Kas teie teadsite, et India on sülitamise ja prahi mahaloopimise seadusega ära keelanud? Meie saime alles nüüd teada, seni tundus, et see on – eriti Põhja-Indias – kohustuslik ja kõrvalehoidjaid ähvardab karistus.

  • India linnade õhukvaliteet on maailmaklassist. Maailmaklass muide põhiliselt India linnadest koosnebki. Kui meie Tallinnas opereerime numbritega kuni 50, siis Delhis käivat õhukvaliteedi näit lausa tuhande ligi (ei tea siiski kinnitada, kas samal skaalal, mida meie kasutame). On siiski suur vahe, kas olla vanas või uues Delhis: 348 versus 192 ajal, kui meie seal viibisime.
  • Minusugusel esteedil ja bakterofoobil pole Indias kerge (mistõttu ei jaksa Ahto ära imestada, mis mind siia tõmbab), kuid seekord olen end ületanud. Ma pole ilmselt kunagi varem söönud-joonud nii halvasti pestud nõudest, leppinud sellega, et restoranis võtab teenindaja käega kinni lusika sellest osast, mille ma suhu pistan, tellinud toidukohtades tükeldatud puuvilju, olles samal ajal näinud nende kööki, söönud koos toiduga liiva, söönud nii räpaste kätega. Esimest korda nelja India reisi jooksul ei tee see mulle aga mitte kui midagi. Minu kõhubakterid on läbinud poole aasta jooksul Aasias võimsa arengu.
  • Indialaste inglise keele oskus nii suurt arengut pole läbinud, mis on kohati väga lõbus. Ma nuputasin tükk aega, mida selle sildiga öelda tahetakse. Lõpuks ütles Ahto ette.

  • Õlle juurde tulles – selle hind on teinud võrreldes viie aasta taguse ajaga korraliku teivashüppe. Ega kesvamärg siin ennegi liiga odav olnud, kuid 350 ruupiat 330 ml pudeli eest, nagu mõnes restoranis küsitakse, on sulaselge röövimine. See-eest avastame Delhist nii head käsitööõlut (sellised kaubamärgid nagu Simba, Bira, White Rhino), et maksame nurisemata seda, mida küsitakse.

  • Päeva tipphetk on see, kui üritad India käest oma raha välja meelitada ehk külastad pangaautomaati. Välismaa pangakaardi omanikuga suhtlemiseks on Indial terve ports sama sisu, aga erineva sõnastusega vastuseid. “Sul ei ole piisavalt raha.” Hei, ära jama, muidugi on! “Seda tehingut ei saa teha.” Miks ei saa? “Sinu kaart on tagasi lükatud.” Kolmel identsel katsel kolm eri sõnastusega põhjust? India juba ettekäänetega hätta ei jää. Raha eduka väljavõtmise saladused said meile lõpuks siiski selgeks: 1. Leiad õige automaadi. Õige tunned ära sellest, et saad raha, kui ka järgmised punktid on täidetud. 2. Küsid ruupiates summat, mis ei ületa sadat eurot. 3. Võtad raha automaadist ainult korra päevas. India koorib iga väljavõtmise pealt muidugi kopsaka teenustasu. Homme oled oodatud uuele katsele!
  • India oskab veel mitmel moel sinu raha ära võtta. Näiteks Delhi viisakamates söögikohtades korruta oma eeldatav arve kuni kahega. Siin osatakse keevitada juurde sellisel hulgal makse, aktsiise ja teenustasusid, et nende rida arvel osutub vahel tellitud toidu ja jookide reast pikemaks.
  • Oleme nüüd näinud pisut nii Lõuna- kui ka Põhja-Indiat. “Inimesed lõunas on palju meeldivamad kui põhjas,” ütlevad meile põhjaindialased, kui kuulevad, et oleme ka lõunas reisinud. “Inimesed Põhja-Indias pole eriti toredad,” öeldi meile juba Nepalis. Hästi teesklevad, sest meile on nad tundunud üllatavalt sõbralikud ja abivalmid. Üht võin küll kinnitada: Lõuna-India oli palju puhtam!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site is protected by reCAPTCHA and the Google Privacy Policy and Terms of Service apply.

The reCAPTCHA verification period has expired. Please reload the page.