Kuna Taimaast sai aja mahavõtmise koht ja me väga palju ringi ei traavinud, jääb ka meie tavapärases kokkuvõttes siinse elu kogu värvipalett edasi andmata. Eks võõpame siis musta ja valgega.
- Taimaa turismisektorit on tabanud raske kaotus. Juulis toimus Phuketis paadiõnnetus, kus hukkus 47 hiinlast. Kümnest miljonist Hiina turistist, keda Taisse läinud aastal oodati, jättis seepeale peaaegu miljon tulemata. Et nad tagasi meelitada, lõdvendas Tai riik ajutiselt isegi viisarežiimi. Uus aasta tõi aga uue tagasilöögi. Äsja jäi üks hiinlannast blogija teel Bangkokist Koh Changi minibussiõnnetuses oma vasakust käest ilma. Hiina sotsiaalmeedias levib nüüd üleskutse “Ära mine Taisse”. Kes ridade vahelt ei oska lugeda, sellele ütlen otse: Tai turismipiirkondades on praegu tavalisest rahulikum.
- Liiklusel ja ohutusel pole Tais tõepoolest palju ühist. On küll suurepärased maanteed, kuid paraku ka maailmas rekordiline liiklussurmade arv. Viimaste andmete järgi ollakse nüüd edetabeli poodiumikohalt kukkunud üheksandaks, kuid sellegipoolest hukkub liikluses iga päev keskmiselt 60 inimest (sama palju kui Eestis aastaga). Suurem osa õnnetustest on seotud muidugi kaherattalistega. Aastavahetuse eel, 27. detsembrist käivitati kampaania “Seven days of danger” – eriti ohtlik periood Tai liikluses. Vaatamata politsei pidevale patrullimisele ei muutunud juhtide käitumises mitte midagi: kogu riigis sai surma 423 ja viga 4005 inimest, peamised põhjused alkoholijoove ja kihutamine. Phuketi esimesed liikluskampaania ajal viga saanud olid muide venelane ja eestlane …
- Ohtlike maanteede kõrval on raudtee Tais turvaline ja meeldiv valik. Meie kolmetunnise rongisõidu ajal puhastati vahepeal istmeid (tolmust), pesti üle juba niigi puhast tualetti, näidati aknast pastoraalseid vaateid ning muidugi pakuti raha eest ka kohvi ja suupisteid.
- Tai köögis ei pidanud me ka seekord pettuma. Sama ei saa öelda siiski toiduhügieeni kohta: eriti just öö- ja tänavaturu putkadest ostetud kraam kippus seedekulglat kiiremini läbima, kui loodus on ette näinud. Midagi liiga tõsist meil ei juhtunud, aga Chiang Mais kohatud häid tuttavaid tabas toidumürgitus.
- Ja need maasikad! Kliima Pai orus – palavad päevad ja jahedad, hommikuti paksu uduga päädivad ööd, on ideaalsed, et kasvatada kõige paremaid maasikaid, mida oleme kunagi saanud …
- Turistikohtades on mõeldud ka neile, kelle jaoks pole oluline maitseelamus, vaid kangus.
- Rohkem kulutades võid aidata jänkidel frustratsiooni uputada.
- Tai poks meie meelelahutuste arsenali ei kuulunud, kuigi Chiang Mais on võimalik sellestki osa saada. Vägivalda kogesime aga omal nahal, kui otsustasime endale Tai massaaži lasta teha. Inimese mälu on selektiivne, eelmisest korrast oli meeles sellega seostunud hea tunne. “Sawadee kaaaaa! Welcome to massaaaaage!” kõnetavad Tai naised salongide ees möödakäijaid toonil, nagu kõnetavad Eestis varateismelised neiud omavanuseid noormehi, kui viimased neid patsist sikutavad. Juhtuski nii, et lasime end tund aega omaenda raha eest professionaalselt piinata. “Is it okey?” – “Yeah, right!”
- Huvitavat inglise keelt kohtasime ka Tais. Nagu näha, on siin ohtlik. Jääd mõtlema, mida öelda tahetakse, ja libisedki alla.
- Pärast kaootilisemaid riike oli meie suurim eelarvamus Taisse tulles, et siin pole nii huvitav. Selles me siiski eksisime. Kui poleks olnud nii vajadust kui ka soovi pikemalt paigal püsida, oleksime suutnud kogu selle aja Põhja-Tais ringi seigeldes sisukalt ära täita. Praegu jäävad tegemata asjad isegi veidi kripeldama, aga see-eest on põhjust ka edaspidi seda maad huviorbiidis hoida.
