Mulje, nagu me siin Vietnamis peale söömise muud ei teekski, on sügavalt ekslik. Tegelikult jätkub meil silmi ka kõige selle jaoks, mis jääb teele ühest söögikohast teise kulgedes. Sellest täna juttu tulebki.
Väiksel sadamalinnal Hoi An’il on ilus vanalinn. Võib-olla isegi üks ilusamaid Aasias, mistõttu on see ka UNESCO kaitse all. Siin on segunenud Jaapani puitarhitektuur Prantsuse koloniaalstiiliga, sekka hiinapäraseid templeid, ja see kõik on väga hästi säilinud. Linna kitsastel tänavatel tungleb aga veel rohkem inimesi kui neli aastat tagasi, mil siin esimest korda käisime. Mis parata, turistipesadeks muutuvad ikka need kohad, kus midagi vaadata on.
“No, thank you!” saame korrutada iga kord, kui meile pakutakse ülisõbralikult paadisõitu, ujuvküünlaid, kaelkooguga poseerimist, koonusmütse, viilutatud mangosid ja muud vastupandamatut. Päris lootusetud ignorandid me siiski pole, ühelt ratastoolis mehelt ostame süümepiinade vaigistamiseks ajalehe ja saame pärast rõõmuga tõdeda, et ega me mingid koonrid seda tehes olnud – õige hind oli markeriga üle soditud ja mees küsis meilt summat, mis tõenäoliselt tähistab hoopis tiraaži. Üks väike heategu igasse päeva!
“Te lähete nii kauaks tagasi Da Nangi?” imestab Hoi An’i nahapoes tüdruk, kellelt üht-teist tellime. “Hoi An on ju palju ilusam!” ei saa ta meist aru. On muidugi ilusam. Da Nangil on aga hoopis teistsugune võlu.
Üldiselt on Da Nang aga siiski moodne, avar ja arenev linn, kuhu ka välismaalased end tihtipeale pikemalt elama unustavad. Palju siis inimesele ikka vaja, kui on olemas lugematu hulk kohvikuid-restorane ja mõnusad piirkonnad nii jõe kui ka mere ääres, kus pärast einet osa hangitud kaloreid ettevaatlikult ära põletada.
Muidugi võtame ühel ilusal päeval rolleri, et sõita “Top Geari” jälgedes üle paljukiidetud Hai Van Passi. Pettumusega avastame, et siia ei olegi püstitatud tänapäevast ratsamonumenti elik motoausammast Clarksoni, Hammondi ja Mayga. Oleks aeg, arvestades nende panust Vietnami mototurismi arengusse!
Nii elavad kõrvuti küla ja linn, vana ja uus, iidne ja moodne, traditsioonid ja progress. Üks ei sega teist, ruumi jätkub kõigile.