Keskeas kipub inimene nostalgiliseks muutuma ja tahab uuesti külastada kohti, kus ta end nooruses õnnelikuna tundis. Nii kooserdame meiegi mööda nelja aasta eest sissetallatud radu.
Tagasi Hanois, saame tervituskingiks “värskendava duši” ja “õlidega rikastatud jalavanni”. Oleme kuulsa õlleristmiku lähistel end just päkapikutoolidele istutanud ja kesvamärjukest mekkimas, kui taevaluugid lahti lartsatavad ning kogu sisu pea korraga alla kummutatakse. Ettekandjad ei lase meil varikatuse all seda stiihiat kaua imetleda, vaid asuvad kärmelt laudu-toole kokku korjama. Meile antakse märku, et minge mujale, varsti on siin vesi vööni.
Seepi kulub sel õhtul enda ja jalatsite nühkimiseks kõvasti, aga nähkem positiivset: oma jalgu kreemitada pole see-eest vaja. Hommikuks on vesi kadunud ja vaatamata tibutamisele saame peaaegu kuiva jalaga bussi, et võtta suund veidi puhtama veekogu poole.
Cat Ba saar Ha Longi (täpsemalt küll Lan Ha) lahel avaldas meile eelmine kord omajagu muljet. Esiteks pakutakse siin iga nurga peal värskeid mereande hindadega, mis võtavad karbi lahti.
Teiseks tundus meile, et võiks jätkuvalt imestada elu võimalikkuse üle Cai Beo ujuvkülas. Nii Lan Ha kui ka Ha Longi lahel ujub kalurikülasid mitu, Cai Beo on neist suurim. Küla ise, mis on 300 majapidamisega tõenäoliselt ka Aasia suurim, hindavad arheoloogid vähemalt 7000 aastat vanaks. Põhitegevus on siin olnud ajast aega kala, austrite ja teiste karpide püük.
Pugime seega Cat Ba saarel mereande ning ootame pikisilmi kuivemat ja veidi selgemat ilma. Ei möödu nädalatki, kui ilmateate koostajad meile halastavad ja lauspilvisuse asemel poolpilvisust lubavad. Tormame ühel ennelõunal lootusrikkalt sadama suunas.
Pärast kolme tundi sihitut tiirutamist pöördume oma liivalapile tagasi. Noored maadeavastajad on ranna oma piknikujäätmetega ümber disaininud ja lahkunud. Nii siin riigis paraku on – prügi lendab vasakule ja paremale mitte turistide, vaid kohalike endi käte vahelt.
Paadimeest järele oodates teen kerge supluse, mis lõpeb heleda kiljatusega. Otse minu jala juures liigub midagi suurt.
Põõsasse, napilt minu peast mööda, põrutab suurel kiirusel ka droon, kui Ahto üritab seda vaatamata GPS-signaali puudumisele kaljude vahelt üles viia. Oleme õnnega koos. Oleks võinud põrutada ka vastu kaljut või merre. Pääseme vaid veidi muljuda saanud propellerite väljavahetamisega.
Kui austridieet ja merega ümbritsetud karstikaljud meid enam sedavõrd ei eruta, vahetame asukohta. Saame asemele kitseliha ja riisipõldudega ümbritsetud karstikaljud. Tere taas, Ninh Binh!
Kui kellelgi tekkis nüüd juhtumisi huvi Ninh Binhi vastu, ärgu tormake mitte sama nimega linna, vaid Tam Coc’i külla ja selle lähiümbrusesse. Nelja aastaga on muide ka siin, nagu Phong Nhas, toimunud tõeline metamorfoos. Sellegi küla peatänaval oli tookord valida enam-vähem kolme viisaka söögikoha vahel. Nüüd on kogu tänav restoranide ja kohvikute päralt. Iga kümne turisti kohta üks!
Valinud ühe õhtusöögiks välja, tuleb meile uksel vastu väike tüdruk, ütleb süüdlasliku näoga “Excuse me!” ja osutab tahvlile restorani sissepääsu juures. Kas nad polegi veel avatud? Peame mujale minema? “Happy days! Free local beer!” loeme tahvlilt. Tasuta õlu?! Vangutame ka ise nördinult pead ja istume siis (õhinal) lauda. Vot nii võisteldakse siin klientide pärast!
Võlutuna me Ninh Binhist tagasi Hanoisse sõidamegi. Vastu oma viimastele seiklustele Vietnamis.
Aastaga vanaks olete jäänud. Kui tagasi tulete, kas vajate juba ratastooli lükkajat?
Kuidas sa sellise järelduse suutsid teha? Ma kavatsen veel 50 aastat keskealine olla.
Ok, natuke lugesin valesti, nelja aastaga, aga kuna sa aasta tagasi olid veel tavaline, siis ütleks, et ikka aastaga.
No kui käia seal kus nooruses olid õnnelik, siis enam pole noor ja seega vana ju :-)
Keskeakriis tuleb enamasti keskeas, kui tuleb varem, on puberteet. :)
Need viimased pildid on kui välja lõigatud Myazaki “Vaimudest viidud” filmist. Väga vinge!
Avastasin hiljuti teie blogi ja olen lummatud! Pildid, seiklused, teie ise…Kui see on keskeakriis, siis ootan kannatamatult selle saabumist:)
Aitäh teile!
Aitäh lummumise eest! :) Kuna animet pole eriti vaadanud, siis seda filmi tean ainult pealkirja järgi, ehk on nüüd siis põhjust tutvust teha. Parimat!