Minu koorem kanda

Seekordne postitus on mõeldud eelkõige reisisellidele, kes meie kombel enne teele asumist nuputavad, kuidas jõehobu oravaks pakkida ja sellele siis kärbeskaal anda.

Saab ka uudishimu rahuldada ja mõtiskleda, milleta ise aasta aega kuidagi hakkama ei saaks. (Jaa, muidugi ma tahtnuksin poja kaasa pakkida, aga ta on hirmus suureks kasvanud.) Tegelikult ei erineks minu varustus kuigi palju ka kuu aega reisides, pikema ajaperioodi korral peab kogu see kraam lihtsalt kauem vastu pidama ja üht-teist tuleb võib-olla teekonna käigus välja vahetada.

Siin siis minu koorem kanda. Asjad on laotatud pildi jaoks laiali enne reisi. Kaalusin, kas üldse viidata kaubamärkidele, aga olen ju ise nii mõnedki ostuotsused just teiste soovituste põhjal teinud. Ehk on siis kellelegi ka minu kogemused abiks.

  1. Seljakott Osprey Porter 46. Number tähistab mõistagi liitreid, mis kott mahutab. Eluaegne garantii on juba omaette kvaliteedinäitaja, aga see nn eestlaetav mudel on väga hästi läbi mõeldud. Tuleb siiski arvestada, et tegu pole matkamiseks mõeldud kotiga, seljaosa on sel sirge ja kõva. See-eest saab rihmad ära peita ja koti justkui kohvri pihku võtta. Aasta intensiivset kasutust, aga kott jäi täiesti terveks ja vajab vaid kerget puhastust.
  2. Päevakott The Healthy Backbag. 10-liitrine kerge kott suure hulga nutikate taskutega nii sees kui ka väljas, ligipääsetav ilma seljast ära võtmata. Suurepärane linnakott, kuni seda liiga raskeks ei topi. Seetõttu ostsin juba mõne kuu pärast asemele läpakasahtliga 13-liitrise Thule seljakoti, et raskus jaotuks mõlemale õlale, ja jäin väga rahule.
  3. Kerge veekindel Karrimori ümbriskott. Päevakoti kaitsmiseks paadis või troopilise paduvihmaga. Oli pidevalt kaasas ja alatihti vajalik.
  4. Imeväikseks kokku pakitav Karrimori õhuke seljakott. Äkki on vaja turult arbuus ära tassida! Kaasas ma seda siiski ei viitsinud kanda, küll oli sinna aga hea näiteks merele minnes oma kolm asja sisse loopida ja suurem kott maha jätta.
  5. Trosslukk. Piirkondades või öömajades, kus me turvalisuses liiga kindlad polnud, aga tekkis vahel vajadus sülearvutid tuppa jätta, toppisime need suurde seljakotti, mille tõmblukud sulgesime koodlukkudega ja kotid kinnitasime omakorda trosslukuga võimalusel millegi külge või siis lihtsalt omavahel.
  6. Tualetitarvete kott. Asendamatu reisitarvik, kuni duširuumide disainerid taipavad, et inimesed kasutavad oma hügieenirituaalide käigus peale vee ka üht-teist muud ja seda muud on vaja kuskile asetada. Minu tingimus kotile oli ka keerlev konks, siis leiab riputamiseks lihtsamini koha.
  7. Veidi vastupidavam plastkott lennujaamade turvakontrolli jaoks. Sees muu hulgas ka kaks lekkimiskindlat silikoonist reisipudelit vedelikele. Väga vastupidavad ja suure avaga ehk hõlpsasti täidetavad. Miinusena on raskemad kui plastpudelid, värviline silikoonpudel kippus ka sisse pandud šampooniga reageerima, muutes viimast vedelamaks. Valgega seda ei juhtunud. Järgmine kord võtaks midagi kergemat.
  8. Meditsiinitarbed. Plaastrid, haavaliim, väike kraadiklaas, söetabletid, valuvaigistid jm.
  9. Mikrofiiberkiust reisirätik. Imab palju vett, kuivab kiiresti, võtab vähe ruumi. Vaja läks harva, aga ilma poleks ka hakkama saanud.
  10. Salomoni tossud. Vist kõige mugavamad jalanõud, mis mul eales olnud, ja juba kolmandad reisimiseks soetatud amfiibtossud sellelt firmalt. Hingavad ja ülikerged, sobivad ka vees kandmiseks, ei libise. Paraku hakkas pealsematerjal rebenema juba pooleaastase kandmise järel. Nii kahju! Tuleb mudelit vahetada.
  11. Nike tossud. Minu teine paar jalanõusid, mugavad ja kerged, märjal pinnal oli nendega siiski oht libiseda. Ka nende pealsematerjal andis reisi lõpus alla ja augustus.
  12. New Balance’i plätud. Sulgkerged, toetavad hästi jalavõlvi, mistõttu on mugavad ka pikka aega kandes. Kuigi said palju vatti, jäid täiesti terveks. (Samas kui Ahto suutis tervelt kahed hea kaubamärgi plätud ära lõhkuda.) Järgmised ostan samasugused!
  13. Neli paari Reeboki õhukesi ja hingavaid spordisokke ning kahed Craghoppersi sääsevastased sokid. Reeboki spordisokid osutusid vaimustavateks: hingavad tõesti hästi ja mitte ükski paar ei näita märke kulumisest, rääkimata aukudest. Craghoppersi sokke kasutasin külmades oludes, sääsepeletusomadusi ei oska hinnata, sest sääskedega me eriti palju kokku ei puutunud. Järgmine kord oleksin rohkem huvitatud sipelgapeletusest!
  14. Kaks Amazoni pakkimiskuubikut. Olin nende suhtes kaua skeptiline, aga nüüd pean geniaalseks reisitarvikuks. Riiete organiseerimiseks, kokkupressimiseks ja ka hoidmiseks hotellitoas on need väga mugavad. Mõlemad, mida kasutasin, jäid ka täiesti terveks.

Riietest on pakkimiskuubikus 1) kaks paari pikki pükse, ühed Ice Peakilt ja teised Craghoppersilt. Kõik need väga mugavad, kerged, kiiresti kuivavad, vastupidavad, 2) Vaude õhuke ja sulgkerge tuulepluus, mida kandsin alati endaga kaasas, 3) üks Nike (dry-fit) ja üks Puma lühikeste varrukatega hingavast materjalist spordisärk, 3) kaks pikkade varrukatega reisisärki, mõlemad taas Craghoppersilt: sääsekaitsega ehk immutatud permetriiniga, kiiresti kuivavad ja mitmete nutikate lisadega (nöörile riputamise aasad, prillipuhastuslapp, prillihoidmisaas, kõrgeks keeratav krae kukla kaitsmiseks päikese eest, salataskud jne), kandsin neist põhiliselt üht, teine oli jahedama ilma jaoks, 4) sarong  Craghoppersilt, sääsevastase töötlusega, kasutasin nii salli kui ka rannakleidina, 5) kerge õhuke puuvillane pluus H&Mist, vastavalt vajadusele öö- ja/või hommikusärgi funktsioonides.

  1. Bikiinid. Suvalised. Reisil ostsin juurde ujumissõbralikud spordipüksid snorgeldamise jaoks ja olukordadeks, kus bikiinid võivad kohatult mõjuda.
  2. Kolm rinnahoidjat ja neli paari rändurite seas kõrgelt hinnatud ülikiiresti kuivavaid aluspükse firmalt Exofficio. Soovitan palavalt, aasta kandmist pole nende välimust mõjutanud.
  3. Puff-jakk Patagoonialt. Ülikerge ja väikseks pressitav. Koos kahe järgmise esemega moodustas kogu vajaliku sooja andva rõivastuse.
  4. Buff. See õhuke rullsall, teate küll.
  5. Hingav veekindel jakk Columbialt. Eriti öko, valmistatud 21 plastpudelist. Kui määrdub, saab märja lapiga uuesti puhtaks pühkida.
  6. Pikkade varrukatega spordisärk (Nike, dry-fit, sellega kaitsesin end ka snorgeldades päikese eest) ja veel ühed (Craghoppersi) püksid. Kõik need väljaspool pakkimiskuubikut olevad rõivad läksid reisi alustades kohe selga.
  7. Kõhul riiete all kantav vöötasku passi, raha ja pangakaartide jaoks, kui olud ei tundu piisavalt turvalised. Seekord siiski tundusid, aga igaks juhuks võtaksin ka edaspidi kaasa.
  8. Magamiskotikujuline lina. Mitte iga Aasia riigi igas öömajas ei pakuta külalisele ebasündsat võimalust paljalt linade vahele pugeda. Riietega magajad ei oska lina tahta ega ka elementaarseks pidada.
  9. Magamismask, et ööd ikka pimedad oleksid.
  10. Päikeseprillid, et ka päevad pimedamad oleksid.
  11. Spork ehk spoon + fork, eesti keeli siis lusikas + kahvel = luhvel? Eriti hea oli sellega mangot kivi ümbert kätte saada.
  12. Taskulamp, kui ööd on siiski liiga pimedad.
  13. Turvaalarm, kui blond naisterahvas oleks otsustanud mõnel pimedal ööl üksi patseerima minna. Õnneks ei läinud (vaja).
  14. Fotoaparaat Panasonic Lumix DMC-LX100. Suurem osa blogi pilte tuli kuni Laoseni selle lõugade vahelt (aeg-ajalt õnnestus siiski ka mõni Ahto Fujifilmi X-T2 klõps õigel hetkel ära rääkida). Käis Indias paranduses, kuid hakkas paar kuud hiljem uuesti jukerdama ja sai Yangonis välja vahetatud Fujifilmi X-T20 vastu.
  15. Tähtsate asjade kotike, kus hoidsin passi, osa raha, pangakaarte.
  16. Vana ja kole rahakott, sisaldas kupüüre igapäevasteks kulutusteks ja üht kehtivuse kaotanud krediitkaarti. Kui mind oleks relva ähvardusel röövitud, oleksin ulatanud selle tengelpunga.
  17. Mapp, mille vahel hoidsin passikoopiaid (osa neist lamineeritud), rahvusvahelist juhiluba, pardakaarte jms.
  18. Märkmik koos pastakaga, spontaanselt soetatud – äkki läheb vaja ja no see oli ju nunnu. Justkui ma poleks alati imestanud, miks inimesed reisile märkmiku kaasa võtavad, kui arvuti ja telefon on nagunii. Sain ka ennast imestada, märkmikku vaja ei läinud, pastakat see-eest küll.
  19. Sülearvuti Asus Zenbook, kaalub vähem kui kilo. Soetasin ka klaviatuurikatte, et kohvikus arvutile midagi peale läigatades süda seisma ei jääks.
  20. Kaheterane kõvaketas fotode ja videote varukoopiate tegemiseks. (Ahtol oli teine samasugune.)
  21. Telefon.
  22. Pistikud, laadijad, adapterid.
  23. ID-kaardi lugeja. Täitsime oma kodanikukohust ja valisime!
  24. Teip riiete parandamiseks.
  25. Teip kõige muu parandamiseks.
  26. Ümarate otstega käärid (teravaid käsipagasisse ei lubata), mõeldud tegelikult ninakarvade lõikamiseks, aga saavad edukalt ka muuga hakkama. Paar korda paluti lennujaamas näidata, aga ära ei korjatud.
  27. Pesunöör ja tillukesed pesulõksud. Enamasti läks nööri vaja sihtotstarbeliselt, aga vahel ka põhjusel, et nagid, riiulid ja riidepuud pole kõigi aasialaste jaoks end veel tõestanud.
  28. Valik niiti meie rõivaste värvides, nõelad-haaknõelad-nööpnõelad jms. Eriti kulus musta niiti.

Hambaharja, päikesekreemi jms pole mõtet esitleda, küll võib ehk ka järgnevast oma kotti pakkides tulevikus abi olla, eriti naistel.

  • Juukseharjast ei pea loobuma, kui see mahub peopesale (žilett sai kõrvale suuruse võrdlemiseks). Pärineb pudi-padi müüvast poest nimega Tiger.
  • Roosa karp paremal sisaldab õhukesi näokuivatuspabereid, kaane sees on peegel ja kaasas ka aplikaator, mis paberi enda külge kleebib. Esialgu igaks juhuks soetatud asi oli ülipalavatel päevadel sagedases kasutuses. Ostetud Tigerist.
  • P-tähega pudelikese sees on kodumaine piiritus, vajalik nii putukahammustuste tohterdamiseks kui ka tehnika puhastamiseks. Meil Aasias muide puhast piiritust leida ei õnnestunud, see oli alati segatud mingite õlidega.
  • Klaasist küüneviili kohta ütles kosmeetikapoe müüja, et see korjatakse lennujaama turvakontrollis ära, temaga just nii juhtus. Võtsin siis oma pooleks murdunud klaasviili ja lasin ehitusviiliga kõik teravad kohad ümaraks. Aitas, see ei huvitanud lennujaamades kedagi. Reisil ostsime juurde ka kannaviili, plätusid kandes ilma ei saa.
  • Keskel on veel üks tore toode Tigerist – seebilehed. Võtad karbist ühe imeõhukese lehekese ja hõõrud vee all vahule, kuni see käte vahel ära sulab. Kaob tüütu vajadus märga seepi kotti pakkida. Niiskust need siiski ei armasta, kleepuvad üksteise külge ehk märja käega ei tasu võtta!
  • Paberist prill-lauakatted tundusid samuti tore toode. Uskusin, et ühel üsna kindlalt saabuval kõhukrambihetkel osutuvad need hindamatuks. Võinuks siiski poodi jätta.
  • Niisked puhastavad salvrätid olid aga kogu aeg ligi ja tihedas kasutuses. Muidugi tuli neid kohapeal juurde osta.

 

 

 

 

 

2 thoughts to “Minu koorem kanda”

  1. Väga hea lugemine. Ma olen ise mõelnud ka Porteri seljakoti ostmise peale, aga seda väga ei taheta Euroopas müüa. Kust sa selle ostsid?

    1. Aitäh, Arvi. Ostsin samalt Rei leheküljelt, mis avaneb lingile klikates. Seda küll ei tea, kas nad praegu ka seda Eestisse toimetavad, aga mina sain kulleriga kenasti kätte. See oli mu meelest ka ainus koht, kust seda mudelit sai Euroopasse/Eestisse tellida.

Leave a Reply

Your email address will not be published.