Hampi templid oleks meile täna äärepealt selgeks saanud, kui meil oleks õnnestunud neile nii palju aega kulutada, nagu algselt plaanisime. Paraku ründas meie pürgimusi force majeure.
Author: Inge
Kirik või kõrts?
Hampi on nii vägev ja iidne koht, et Taj Mahal on selle kõrval justkui Viru Keskus Raeapteegi kõrval. Ahmisime seda vägevust endassegi, nii et päike pistis ja kurk kuivas. Kui te nüüd mõtlete, et milles küsimus, istud baari maha ja võtad selle peale külma õlle, siis päris nii see ei ole. Hampi on püha linn ja alkoholi siin ei sallita.
Kuidas me kuulsaks saime
Kõigepealt tahame tänada meie eilset postitust ajalise ressursiga toetanud lennufirmat Spicejet, tänu kellele meil tekkis lennujaamas neli lisatundi sisustamata aega. Lõpuks jõudsime siiski pooleteise tunni propellerlennu abil Karnataka osariigis asuvasse linna Hublisse. Juba mõni tund hiljem istusime ülerahvastatud rongi üldvagunis ja nautisime kasvavat kuulsust.
Sorry, Mumbai!
Mumbai jääb tänasest kahe valgenaha võrra vaesemaks, aga ehk kompenseerib seda asjaolu, et jätsime siia maha umbes 20 000 ruupiat. Mumbais elab arvatavalt 20 miljonit inimest, mis tähendab, et panustasime iga kukru kohta 0,001 ruupiat. Sorry, Mumbai! Meie rohkem ei suutnud. See-eest postitame seni avaldamata kaadreid sellest täiesti hämmastavast linnast.
Go with the flow!
Nagu piltidelt näha, oleme me täna palju jõudnud.
Külas kalurikülas
Päev algab ja lõpeb siin Indias 3,5 tundi varem kui kodus. Teeme siis kokkuvõtte. Minul on õhtuks parema käe keskmine sõrm pisut valus. Ei, ma pole pidanud end sellega mumbaikaritele päev otsa arusaadavaks tegema. See on hoopis fotoka käe otsas hoidmisest. Üsna üllatav, kuidas kaamera käes ringi kõndimine (koos eksootilise välimusega mõistagi) kohalike seas nii palju elevust tekitab.
Salaam, Bombay!
Mumbai on sama pöörane, nagu me seda eelmisest korrast mäletasime, ja suudab endiselt esimesel hetkel šokeerida. Aga see on magus šokk, segu hirmust, ärevusest ja põnevusest. Esimese elamuse eest hoolitses meie taksojuht, kes oli tõenäoliselt filmi “Kiirus” mõju all või tahtis nii endale kui ka meile ümbersünni näol kiirkorras uue võimaluse anda. Soovitan seda atraktsiooni — lennujaamast hullumeelse taksojuhiga kõrvulukustava tuututamise saatel hommikuse tipptunni ajal hotelli sõita — kòigile Mumbai külalistele.
Paljutõotav algus
Kõigepealt see check-in’i segadus, mis õnneks lahenes (piletite muutus tähendas viie minuti võrra varem saabumist Mumbaisse – hirrrrmus! – ja 20 mintsa varasemat väljalendu Colombost). Hommikul bussijaamas saabus SMS, et buss hilineb. Bussis selgus, et ühe Ahto tööasjaga on emergency, õnneks olime veel EV piirides ja telefonitsi manageerides õnnestus kriis lahendada (aitäh, Janett!). Ehk nagu hakkaks vasakule kiskuma, aga siiski lõpuks veab õigesse suunavööndisse tagasi. Buss tegi ka hilinemise tasa ja nüüd libistame Riia lennujaamas Raekoja platsi hindadega õlut, lootuses et sama seikluslik stiil jätkub.
Homme läheb lahti
Ahto: 1. jaanuar on rahulik ja suhteliselt värvitu päev. Alati. Päev enne pikka reisi on pikk ja hall. Meil õnnestus need kaks ühendada. Molutasime päeva maha, sõime ühe piduliku külmkapitühjendamise lõuna ja hakkasime õhtupoolikul Riia-Istanbul-Mumbai check-in’i tegema, aga lennuaegu oli veidi muudetud ja selleks, et me ei peaks lennujaamas järjekorras jorutama, pidin veel viisakale türgi mehele helistama, kes siis meile uued väljumisajad meilis ja online check-in’i taasavas.
Usalda, aga kontrolli, eriti kui usaldasid mälu
Nagu näha, said asjad uuesti laiali laotatud ja kott uuesti pakitud ja minu isiklik rekord püstitatud – suutsin saada pärast mõne eseme väljavahetamist tulemuseks täpselt 7,0 kg! Võimas! Ahto paraku ei kvalifitseerunud – 10,2 kg. Küsiksin, kumb meist siin naine on, kui tema ülekaal poleks põhjustatud kahekilosest kaamerast ja muudest tehnikavidinatest.