Seda postitust alustades oleme just maandunud Maldiivide pealinnas Males. Tegemist ei ole siiski kergest tehnilisest rikkest tingitud hädamaandumisega, meid ei sunnita veetma ööpäeva või kaks mõnel väiksel igaval palmisaarel luksuslikus bungalos ega pakuta kompensatsiooniks krevetikarrit ja külma õlut. Lennule oli lihtsalt kuu alguses lisatud vahemaandumine, millest me isegi teadlikud polnud.
Category: India & Sri Lanka
Inge ja Ahto tšakraid avamas
Turistid konksu otsas
Mirissa sadamast suundub igal hommikul merele terve armee jagu lõbusõidulaevukesi, pardal kaameratega relvastatud turistid ja kõigi pilk ainiti laintesse suunatud, otsimas mõnd kumerat selga. Kuna vaalade ja delfiinide nägemise tõenäosuseks hinnatakse siinsetes vetes 90%, otsustasime ka nendega silmast silma kohtuda.
15 aastat karvadeta
Oleme pidanud juba paljudele tuk-tuki-juhtidele seletama, et ei, me ei taha tuk-tukki, meile meeldib bussiga sõita: meiesugused hiiglased ei näe tuk-tukist korralikult välja (see on liiga madala katusega) ja pealegi on bussisõit palju lõbusam. Hinnavahest pole mõtet rääkidagi. Täna vastas üks juht selle peale, et bussisõit on ju ohtlik. Humorist! Bussid on tõepoolest siinse liikluse kõige ohtlikumad sõidukid, aga kõige suuremat ohtu kujutavadki need ju tuk-tukkidele.
Trimmis torsod ja hõrk homaar
Ahto:
Jätsin endaga kaasas tilpneva blondiini varahommikul iluund magama (blondiini enda sõnastus) ja läksin randa kaluritega meestejuttu ajama. Üks kalamehenäss kutsus mind endale appi võrke merest välja võtma, kuna ta oli kuuemehepaadiga üksi, aga see paraku ei sobinud mu ajagraafikuga ja pidin keelduma. Küsisin ta käest rannas oleva raskekuulipilduri ja maanteel öösel olnud teetõkete kohta.
Munad liivas
Tänane hommikusöök väärib taas äramainimist, olgugi et me päris täpselt ei tea, mis puuvilju endale suhu pistsime. Ehk on keegi teist parem asjatundja (banaanil ja ananassil teeme siiski juba vahet). Äkki pakub ka huvi, et puuviljade juurde pakuti pühvlipiimast valmistatud jogurtit (curd) koos kookosemeega. Järgnes juba toekam käik. Meie suur lemmik on kookosega küpsetatud roti ehk ümmargune leivake, millele käib peale vürtsikas salsa moodi mögin.
Meri müriseb
Ma ei ole veel rääkinud, mismoodi näeb välja õhtusöök nendele, kes elavad puu otsas. See ei toimu valgustatud ja meeldiva seltskonnaga sisustatud trendikas restoranis, mille õhk on jahedaks konditsioneeritud. Pidime istuma vaid kahekesi keset džunglit kottpimedas lageda taeva all, ainsaks valgusallikaks tähed ja kastekannu ehitatud tõrvik.
Minu pere ja muud loomad
Kuna me elame nüüd puu otsas, on täienenud ka meie tutvusringkond. Täna kohtusime leopardidega, elevantidega, metssigadega, hirvedega, vesipühvlitega, krokodillidega, ahvidega, mangustidega, varaanidega, kotkastega, paabulindudega ja veel paljude sulelistega, kelle nime me kahjuks enam ei mäleta.
Tagasi juurte juures
Ehedate ja luuüdini mõjuvate reisielamuste nimel tuleb teha mugavuses järeleandmisi ning elada ja kulgeda nagu kohalikud. Selline loosung huulil, tellisime eile õhtul endale tänaseks Ellast Tissamaharamasse sõitmiseks takso. Mõnulesime oma valgete laiaks istutud tagumikega pehmel tagaistmel ja lohutasime end mõttega, et võimalusi 33kraadise palavuse käes rahvast täis okseekspressis kolm tundi püsti kõõluda tuleb kindlasti veel.
Las kallab!
Meie päev algas täna Sri Lanka hommikusöögiga: sissejuhatuseks toodi puuviljavalik (banaanid, ananass, arbuus) ja laimimahl, järgnes kartulikarri ja mingi soe maitsev sibulamögin, seejärel serveeriti kohalikku munaomletti ja kogu seda kupatust saatis suur taldrikutäis ahjusooje kookoserotisid ehk leivakesi. Tee, kohv ja moos veel peale selle. Küllap nad korrutasid enda kogused meiesuguste hiiglaste puhul igaks juhuks kolmega, sest ise nad on siin nii pisikesed-pisikesed, ei tahaks kuidagi uskuda, et selle ühekorraga nahka suudavad panna.
Pea pilvedes
Lahkusime Kandyst ja selle tohutult külalislahke pere juurest, kes meid kolm ööd majutas ja maitsvate koduste õhtusöökidega kostitas.