Minu reisi lõppemiseni ehk koju jõudmiseni on jäänud seda sissekannet alustades vähem kui kümme tundi. Püüan end kokku võtta ja suruda maha soovi selle aja jooksul siia meetripikkune heietus kribada. Kuidagi peaks aga otsad kokku tõmbama.
Category: Malaisia
Inge esimene sooloreis
Ellujäämismäng
Lõpuks ometi olen tõelises džunglis. See on liigirohke, sunnib võitlema ellujäämise eest ja pistab nõrgemad lihtsalt nahka.
Malaisiast nii ja naa
Täna liigun tagasi mandrile. Eeldades, et lennukiga midagi liiga põnevat ei juhtu, on aeg kitsarinnalisteks tähelepanekuteks ja arulagedateks üldistusteks.
Altminek eneseületusega
Penangis viibimisele panen täna punkti visiidiga maailma kõige väiksemasse rahvusparki. Džungel on aga džungel ja sellesse ihuüksi sukeldumine nõuab minult kahtlemata kolossaalset eneseületust.
Pipi Pikksuka radadel
Päeva kõige ilusam aeg on päiksetõus ja -loojang, oled sa siis troopikas või mitte. Kahju vaid, et need hetked siin nii üürikesed on. Keskpäeval keeratakse täisvõimsusele nii radikad kui ka valgustus ning põhjamaalane higistab nagu tuppa toodud lumememm.
Vamos a la playa
Peast napakas – läheb veebruarikuisest Eestist lopsaka loodusega troopikasse ja sitsib nädal aega linnatolmus. See olukord on nüüd parandatud. Asun piirkonnas, mis meenutab lähivaatlusel rannakuurorti.
Sa oled see, mida sööd
Toiduahela hierarhia pole sugugi nii selgepiiriline, nagu meie selle tipus oleme harjunud mõtlema. Tänase sissekande pühendan kõigile maailma veganitele!
Linnas laamendavad kunstnikud
Iga penangiit on kuulnud sellisest riigist nagu Leedu. Kus see täpsemalt asub, ei pruugi paljudel õrna aimugi olla, küll aga teavad nad sealt kunstnikku nimega Ernest Zacharevic.
Intermeedium
Tühja möla sellest postitusest ei leia, küll aga pistsin siia pildikraami. Kui peale klikkad, näed suuremalt.
Valgus sünnib pimedusest
Uue aasta esimese päeva ettevõtmised võivad määrata kogu ülejäänud aasta käekäigu. Mina tahan ahviaastalt midagi nii ihule kui ka hingele, seetõttu valisin oma tegemisi hoolikalt.