Taevased segistid piserdasid meile täna nii osavalt uduvihma, et märjaks ei saanudki — vesi auras kohe ära. Kaljutipud olid mähkunud halli pilvevatti ja oli selge, et päike end täna näole ei anna. Mis siis ikka. Ka udus on asju.
Category: Vietnam
In Ge ja Ah To uurivad Viet Nami
Hetked koidust ehani
Kella nelja-viie ajal hommikul võis näha Ninh Binhi vaksali pinkidel magamas kaht seljakottidega rändurit. Öömaja oli rongi näol juba kaugustesse kihutanud ja end imetlusväärse visadusega pakkuv isehakanud taksojuht pidi end lööduks tunnistama. Valged võõramaalased ei kavatsenud enne koitu kuskile liikuda.
Kooguga lehm ja rippes kana
Phong Nha praegune külakeskus on üsna noor, veel 30 aastat tagasi oli meie tänava asemel džungel ja sõit lähimasse, u 40 km kaugusel asuvasse linna Dong Hoisse kestis talumehel kuus tundi.
Paradiisiaugus
Oleme sattunud pommiauku, kuid väga ilusasse pommiauku. Nimelt külvasid ameeriklaste sõjalennukid Phong Nha ümbrusesse omal ajal tuhandete tonnide viisi pomme, et kontroll riigi kõige kitsamas kohas üle võtta ning takistada inimeste ja varustuse liikumist põhjast lõunasse. Kohalikud varjasid end aga maailma kõige vingemates koobastes.
Põmaki ehk kuidas me pärdiku banaanid pintslisse panime
Ärge sõitke ööbussidega, hoiatavad kogenud rändurid nii Indias kui ka Vietnamis. Need olevat liiga ohtlikud. Meie reisides liigseid riske ei võta ja ööbussiga sõita ei plaaninud. Välja kukkus siiski teisiti.
Top Gear maapähklikastmes
Meie tänane plaan nägi ette seiklemise “Top Geari” radadel. Mitte küll viimaste uudiste valguses — loodetavasti on erinevalt Clarksonist meil veel töökohad alles –, vaid selle nauditavalt ebaviisaka kolmiku ühel Vietnamis rolleritega läbitud lõigul nimega Hai Van Pass. Tundub siiski, et igaühele on siin ette nähtud oma teekond, sest Hai Van Passile pidime ütlema pass.
Vietnamist turtsu kaupa, 1
Lesime Danangi linnas mereäärses hotellis, vaatame telekat ja rüüpame ingveriteed. Higi ja tuule kombinatsioon on andnud võimaluse enda sisse süüvida ning seal peituvast turtsumise ja köhatamise kaudu teistelgi osa saada. Välja turtsatasid ka mõned seni settinud muljed ja tähelepanekud.
Türkiissinine esmaspäev
Lubasime endale täna puhkepäeva. Ei teinud suurt midagi, ei mõelnud suurt midagi ega kirjutanud ka. Suurim saavutus oli minul 45 ja Ahtol 60 minutit päikesevanni. Sel mehel on tahtejõudu, ma ütlen.
Pilgud silmapiiril
Muutsime taas oma aadressi. Paikneme nüüd An Bangi nime kandvas rannas, elukohaks bambuskuut. Umbes samasugune, nagu oli meil Sri Lankal puu otsas elades, aga asub mitu meetrit madalamal. Ruumi tundub vietnamlastel siiski jätkuvat.
Õhtuooteks embrüo?
Võiksime ju pikalt-laialt jutustada, kui mõnus oli hommikul jalgrattaga Hoi Ani lähistele jäävates külades ringi vändata, kaluripaate pildistada, end mõnes kodubaaris bia lanh‘iga värskendada, kuid päeva tipphetkeks kujunes hoopis kulinaarne seiklus Hoi Ani tänavail.