Täna vaatasime Hoi Ani läbi kaamerasilma. Noppisime mälestuseks nii linnavaateid kui ka inimesi. Siinne vanalinn on väga kena, aga lõpuks pidime tõdema, et meie maitse jaoks natuke liigselt turistipesa.
Category: Vietnam
In Ge ja Ah To uurivad Viet Nami
Gurmaanid laternate all
Kui kõik inimesed sõidavad rolleriga, pole väikeses linnas linnasisest ühistransporti muidugi vaja. Kuidas saada aga sellisel juhul oma kodinatega bussijaama, mis asub mitme kilomeetri kaugusel?
Töötavat inimest on ilus vaadata
Tööle keskendunud inimene oli meie peamine uurimisobjekt tänagi. Paaditasime mööda Mekongi kohalikku haru ning inspekteerisime tellise- ja kookosetehast. Nähtu muutis ausalt öeldes mõtlikuks. Mitte et me poleks varem näinud tervist tapvaid, tüütuid, alamakstud jne töid. Nende inimeste peamine mure polnud aga vilets töö, vaid perspektiiv, et tehnoloogia võidukäik võtab peatselt sellegi.
Õppisime vietnami keelt ja ettevõtluse aluseid
Eilsest päevast suurt midagi rääkida ei ole, olime pehmed nagu kapsahautis, kui pärast magamata ööd lennukis Mekongi, täpsemalt Ben Tresse jõudsime. Päeva kõrghetkest ei saa siiski vaiki olla: meist said hoobilt multimiljonärid. Tõe huvides tuleb lisada, et see juhtus meiega pangaautomaati kasutades.
Mis meil arus oli?
Ma olen alati mõelnud, et kes on need napakad, kes lennukist enda süül maha jäävad. Nüüd ma tean. Need on sellised inimesed nagu meie.
In Ge ja Ah To tee Viet Nami seitsmepenikoormasaabasteta
“Lähme vahelduseks kuskile mujale,” arvas härra elukaaslane, kui võtsin vaid mõni kuu pärast India ja Sri Lanka reisi lõppu jutuks meie järgmise seikluse. Läksimegi. Horvaatiasse. Sellest aga ei piisanud, et meelitada ta talvel taas minu lemmikriiki Indiasse.