Et mu kahel kiilakal ei jääks muljet, nagu oleksime puhkusereisile sattunud, peksan nad öösel kell 4.30 üles ja sunnin külmetades lahtise džiibiga hommikule vastu rappuma. Hiljem selgub, et selliseid jõhkardeid on kaasas teistelgi.
Kahtlaselt kena päev
Oleme kliimapagulased – siin mägedes on varasemaga võrreldes suisa jahe, nii 25 kuni 27 kraadi. Loodetavasti ei jää me kopsupõletikku.
Täielik zen
Streik on lõppenud ja anname järele looduse kutsele. Loodus kutsub meid ida suunas, rahvusparki ja teeistandusi uurima. Mõistagi võtame teekonna ette kohaliku liinibussiga.
Kuninga uued riided
Uudishimu ajab meid täna peale kõikvõimalike nurgataguste ka mõne äri uksest sisse piiluma. Sellel on muidugi tagajärjed.
Streigi vangis
Kell pool viis hommikul hotelli valides pirtsutada ei saa. Tuleb võtta see ainus, mille kohta meie rikšajuht teab, et sinna on võimalik uksele kloppides sisse saada.
Teekonna lõpp
Ööbussidel on selline omapära, et need sõidavad öösel. Seega on täna meie uus missioon leida endale päevabuss. Rongid tunduvad olevat välja müüdud järgmise sajandivahetuseni.
“Ma ei tea” on ka vastus!
Palju ühe ööpäeva sisse ikka juhtumisi mahub, eks. Üks sissekanne päeva kohta peaks piisama. India on aga otsustanud meie esimesed 24 tundi selles riigis igati meeldejäävaks muuta.
Tempel mällu igaveseks
Pärast mõnetunnist tukastust peame meie Ahtoga end juba piisavalt taibukateks, et minna lennujaama pileteid uurima. Kaido jääb looderdama õndsale unemaale. Kordki osutub looderdamine mõttekamaks kui tegutsemine.
Kavaldasime ennast üle
Pärast 24 teel oldud tundi saabume kella kolme ajal öösel Mumbaisse. Minu blond peanupp tajub selleks ajaks ümbritsevat surnud veise erksusega. Panen kogu lootuse adekvaatseid otsuseid teha kaaslaste läikivatele kuplitele, mis võiksid teoreetiliselt toimida ju kosmilise tarkuse antennidena.
Püha müristus!
Selle India reisi mälestused on kirja pandud aastaid hiljem. Märkmete põhjal, mis reisil tehtud sai. Küllap jõuab nii pika ajaga vedelast välja settida kõik tihe ja tummine.