Igav liiv ja tühi väli

Reisimine õpetab kohanema ning enda sisemistest tõketest ja tõrgetest üle saama. Näiteks ei salli minu armas teekaaslane silmaotsaski liiva, mistõttu tirin ta endaga kaheks ööpäevaks luidete vahele.

Istume autos ja sõidame sügavamale Thari kõrbesse. “Kui sa meist rohkem enam midagi ei kuule, oleme Pakistani hõimude käes pantvangis. Siis tuleb millalgi lunarahanõue,” annan pojale teada, et katsugu veidi säästa. Pakistani piir jääb meist nüüd umbes 50 km kaugusele.

Meie autojuht on Antonio Banderas, kõrbeärimees, kelle firma peab Jaisalmeris öömaja, kus peatume, ja korraldab ka kaamelisafarisid. Antonio Banderasena tutvustab ta end ise, Antonio olevat seejuures õige nimi.  “Ma olen kaamelite keskel sündinud ja üles kasvanud ning kogu mu haridus pärinebki “kaamelikolledžist”,” jutustab ta.

Saabume mahajäetud kõrbekülla. Kuldhara rajati 13. sajandil ja see oli heal järjel braahmanite asula, kuni 19. sajandil järsku hüljati. Põhjus pole teada, kuid viimase hüpoteesi järgi võis inimesed panna lahkuma suur maavärin.

Vihma sajab Thari kõrbes mussooni ajal ehk kahe suvekuu jooksul. See täidab mõned siinsed järved ja külade kaevud ning vihmavett kogutakse ka hiigelsuurtesse mahutitesse.

Et kõrbeelu raskustest täielikult aru saada, viib Banderas meid telkima.

Jõuame vaevu kohanema hakata, kui meil seisab ees järgmine proovikivi. Mul tuleb minna liivadüünide vahele Ferrariga sõitma. Ka Ahtot ei jäeta maha, tema kaameli nimi on (kõigest) Michael. Ma võin kihla vedada, et mitte saksapärane Michael, vaid perekonnanimega Jackson ja varsti näeme, kuidas ta tagurpidi kõndima hakkab.

Kaameli selga istumine nõuab muide täit keskendumist. See kõrbeloom ajab esmalt sirgeks oma tagajalad. Kui samal ajal sadula eesotsas olevast nupust kõvasti kinni ei hoia ega end tahapoole kalluta, võib üle kaameli kukla lennata.

Järgmisel hommikul teatatakse meile, et džiip ootab, võtke oma asjad ja asume teele. Asju on meil õnneks vähe, enamik jäi Jaisalmeri. Tuiskame lahtise autoga mõnda aega mööda liivateed, suu ja silmad teravaid elamusi täis, ja jääme siis eikusagil seisma. Varsti eristame silmapiiril täppe, millest peagi kaamelid kasvavad. Loomade seljast leiame eelmisel hommikul Jaisalmeri safarikontoris kohatud lõbusad eurooplased: kaks sitsiillast, ühe itaallanna ja ühe hispaanlanna.

Seejärel sõidame restorani lõunat sööma. Restoran asub suure puu all ja osutub trendikaks pop-up–lounge’iks. Meie kaamelipoisid võtavad loomadelt sadulad maha ja moonduvad seejärel kokapoisteks.

Pärast sööki laseme chapati’sid luusse ja uurime Honey käest, kuidas kõrbes elatakse. Tema kuulub maarvari rahva hulka ja elab ühes siinkandi külas. Kõige rohkem häirivad teda religioossed kombed, mida hindud külades jäigalt järgivad. Honey toob näite, et ta ise kuulub üsna kõrgesse klassi, aga üks kaamelipoiss kolmest on nn puutumatu. Kõrbes on nad sõbrad, jagavad toitu ja vett (Honey paneb poisile oma jutu kinnituseks käegi ümber), kuid külas ei tohi ta sedasama poissi oma maja uksest sissegi lasta ega temalt ka vett ja toitu vastu võtta. Tüdrukuid Honey ei vaata, naise valivad tema eest vanemad, nende tahte vastu minek tähendaks külaühiskonnast väljaviskamist ja halvemal juhul ka aumõrva.

Uurime ka Pakistani piiri kohta. Jah, see lekib. Liivaluited kipuvad vahel asukohta muutes piiritara enda alla matma, mis meeldib väga narkosmugeldajatele. Hiljem loen ühest blogist, et paljud siinsed moslemitest kitsekarjused elavad kõvasti paremini kui nende hindudest ametivennad, sest “satuvad” pidevalt oma karjaga piirile.

Kui on aeg taas minema hakata ja küngaste taha kõmpinud kaamelitele järele minnakse, selgub, et Rambo ja Romeo on vaatamata seotud jalgadele silmapiirilt kadunud. Läheb vähemalt pool tundi, enne kui Honey nad üles leiab ja “kaameligalopiga” tagasi toob. Välja näeb see väga efektne. Kaamel tõstab nimelt korraga üles ühe kehapoole jalad, mistõttu sujuvaks tema liikumist nimetada ei saa. Kui meie Ahtoga loksume nende seljas esialgu nagu kellapendlid, õõtsub Honey ka ilma sadulata kergelt ja elegantselt.

Meie retk kõrbesse täitis oma eesmärgi – Ahtole hakkas liiv niivõrd meeldima, et ta võttis seda mitu peotäit ka kaasa. Tossudega.